Uute kodanike juurdekasv on tänavu suurenenud
Politsei- ja piirivalveameti andmetel sai mullu kuue kuuga Eesti kodakondsuse 518 inimest. 487 tänavu Eesti kodanikuks saanud inimest oli varem määratlemata kodakondsusega. 289 uut kodanikku olid varem Venemaa kodanikud. Samuti on tänavu Eesti kodakondsuse saanud neli varem Ukraina, üks Valgevene, üks Kasahstani, üks Läti ja üks Hispaania kodakondsuses olnud inimest, vahendas BNS.
1. juuli seisuga oli rahvastikuregistri andmetel Eesti kodanikke kokku 1 224 314.
Kodakondsuse andmine on Eestis viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Eelmisel aastal andis Eesti kodakondsuse 1184 inimesele, 2009. aastal 1670 inimesele, 2008. aastal 2124 inimesele, 2007. aastal 4228 inimesele ja 2006. aastal 4753 inimesele.
Eesti sai möödunud kümnendil kõige rohkem kodanikke juurde 2005. aastal, kui valitsus andis kodakondsuse 7072 inimesele. 2004. aastal sai Eesti juurde 6523, 2003. aastal 3706, 2002. aastal 4091, 2001. aastal 3090 ning 2000. aastal 3425 kodanikku.
Kõige suurem Eesti kodakondsuse andmise aeg oli 1990-ndate aastate keskel. Tippaasta oli 1996, kui Eesti kodakondsuse sai 22 773 inimest.
Määratlemata kodakondsusega inimeste osatähtsus on pärast Eesti iseseisvuse taastamist järjekindlalt vähenenud. 1992. aastal oli määratlemata kodakondsusega isikuid 32 protsenti, 1999. aastal 13 ja praegu kaheksa protsenti elanikkonnast.