Ehitustööde rahast tuleb seaduse kohaselt eraldada üks protsent kunstiteose tellimiseks ning esimesed suured riigiobjektid – Ida-Virumaa ja Järvamaa kutsehariduskeskus – peavadki nüüd hooneid kunstiliselt mitmekesistama.

Seadus on aga arusaamatu. Kes peaks näiteks ideekonkursi ja žüriiliikmete kulud katma? Miks ei tohi konkreetset taiest osta, vaid peab ideekonkursi välja kuulutama?

Kultuuriministeerium peab loomulikuks, et tellijal tuleb uuest seadusest lähtudes leida lisaraha ka kunsti ostmisega kaasnevatele kulutustele.

Loe homsest Eesti Päevalehest, miks kohustuslik kunsti tellimine avalikesse hoonetesse toppab.