Osale norralastest oli otsus raskem. Parlamendihoone ümber Oslos kogunes esmaspäeval meeleavaldajaid, kes laulsid kirikulaule, vahendab Helsingin Sanomat.

Riigikirikust loobumine nõudis Norra põhiseaduse muutmist.

Otsust nimetati Stortingi sõnavõttudes ajalooliseks, sest Norras on olnud mingisugune riigikirik juba ligi 500 aastat.

„Usk on isiklik asi ja sellepärast on ebaloomulik, et riiki määratletakse usu kaudu,“ ütles riigi ja kiriku lahutamist pooldanud konservatiivse erakonna Høyre rahvaesindaja Per-Kristian Foss ajalehele Aftenposten.

Põhiseaduses on kiriku kohta nüüd öeldud Norra rahvuskirik. Kirik saab raha aga endiselt riigieelarvest.

Norra kiriku kõrgeim otsustusorgan on juba aastaid pooldanud riigi ja kiriku lahutamist. Põhjenduseks tuuakse kõigi usukogukondade võrdne kohtlemine ja eelkõige see, et Norra kirik tahab oma asjade üle iseseisvalt otsustada.

Norra valitsus ei otsusta nüüdsest enam piiskoppide ametissenimetamise üle ja valitsuses ei ole enam kirikuministrit. Samuti ei pea enam valitsuse ministritest enamik olema Norra evangeelse luterliku kiriku liikmed, nagu seni.

Norra kuningas peab aga endiselt olema Norra kiriku liige.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena