Arstide liit: meedikute töö intensiivsus väheneb, sest patsiendi jaoks on rohkem aega
Abulatoorses ravis pikeneb uuest aastast esmane vastuvõtt viie minuti võrra, kuid loodetavasti ei hakka seetõttu järjekorrad pikenema, vaid hoopis lühenema, rääkis Delfile arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Rehemaa nentis, et kuidas arstide ja õdede koormuse vähendamine ambulatoorses töös 20 ja statsionaarses töös 16 protsendi võrra täpselt välja hakkab nägema, on veel täpsustamisel haiglate liiduga.
"Otseselt tähendab see, et haigekassa oma matemaatikas pikendab ambulatoorse visiidi kestust viie minuti võrra ja statsionaaris pikeneb samuti arsti ja õe tööaeg ühe patsiendiga," rääkis Rehemaa ja täpsustas, et ambulatoorses ravis puudutab muudatus vaid esmavisiite.
Tööaeg selle tõttu arstidel ei muutu – eesmärk on, et väheneks töö intensiivsus ning iga patsiendiga saaks tegeleda põhjalikumalt.
Samas rõhutas Rehemaa, et kui arst või õde soovib töötada suurema intensiivsusega, siis kokkuleppel on seegi võimalik, kuid siis tuleb töötajale selle eest lisatasu maksta. Samas arstidelt ja õdedelt suurema koormusega töötamist nõuda ei saa. "Näiteks vanemas eas arstid ja õed ei jaksagi rabeleda nii palju," sõnas Rehemaa ja täpsustas, et tööaeg on ka edaspidi mahus 1,0.
Patsientide jaoks muutub Rehemaa sõnul see, et esimest korda arstile minnes saab oma muredest seoses tervisega pikemalt, 25 minutit, rääkida. "Arst saab patsiendiga kauem ja põhjalikumalt tegeleda," märkis Rehemaa ja lisas, et nii saab ka arst rohkem infot, patsiendi kiiremini uuringutele saata, diagnoosi ja ravi määrata.
Kvaliteetsem esmavisiit võib vähendada korduvvisiite
Paratamatult tekib küsimus, et kui tööaeg ühe patsiendiga pikeneb, kas siis pikenevad ka järjekorrad. "Järjekordade võimaliku pikenemise osas pole suisa teaduslikke uuringuid tehtud, aga Soomes on vastuvõtuaeg pikem, aga visiite inimese kohta tunduvalt vähem," märkis Rehemaa.
"Üheks põhjuseks see, et kui esmavisiit on kvaliteetsem, siis saab arst kiiremini diagnoosi panna, määrata uuringud ja ravi. See tähendab, et pikemas perspektiivis, kui patsient on saanud info anda ja ravi paika, siis ta korduvvisiidile ei tule ja selle aja saab uus patsient," selgitas Rehemaa, kuidas muudatus võib järjekordi tasapisi hoopis lühendama hakata.
Rehemaa nentis, et pole täpselt teada, kuidas töö uute muudatustega minema hakkab, kuid järske muudatusi tema kinnitusel ei toimu. Asjade paika loksumine on pikem protsess.
Ta lisas, et probleeme tuli kuskilt otsast harutama hakata ning loodetavasti väheneb nüüd arstide ülekoormus, mis oli suurim probleem. Kui koormus on väiksem ning tasu suurem, siis on ka lootust, et arstide väljavool väheneb, mis oli läbirääkimiste peamine eesmärk.
"Ma loodan, et see mõjutab noori arste siia jääma – kui inimesi on rohkem, aitab ka see olukorra paranemisele kaasa. Sedapidi peaks need protsessid toimima hakkama," avaldas Rehemaa lootust, et erinevad nüansid meditsiinis hakkavad nüüd paremuse poole nihkuma.
