Poolsada aastat kestnud töö tulemusena ilmus vadja keele sõnaraamat

MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja Eesti keele instituut esitlesid äsjailmunud mahukat vadja keele sõnaraamatut, mille koostamisega on vaeva nähtud enam kui poolsada aastat.

Uus üheköiteline toimetatud ja parandatud sõnaraamat on Eesti keele instituudi vadja keele uurijate pikaajalise töö tulemus. Sõnaraamatu algkäsikirja koostamist alustati 1959. aastal, vahendasid ERR-i teleuudised.

Sõnastik on kolmkeelne, nii kohanimed kui ka sõnad on kirjas vadja, eesti ja vene keeles. Pea 2000-leheküljelise sõnastiku koostamise aluseks on vadja keele uurijate 24 000 sõnasedeliga kartoteek. "Vadja sõnaraamatu väljaandmine on oluline, sest see on monument vadja rahvale," ütles Eesti keele instituudi soome-ugri keelte ja murrete osakonna juhataja Mari Uusküla.

Vadja keel (vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi keel.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vadja keelt 68 inimest, vadjalaste arvuks loetakse 70-80 inimest. 

Vadja keelt võib õppida Helsingi ülikoois, Joensuu ülikoolis, Jyväskylä ülikoolis ning Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.