Sõjaleeridega liikus kaasa ka 17.-18. sajandi argielu. Kahuripaukude, riviharjutuste ja mundrite kõrval oli oma koht kauplemisel, käsitööl ja meelelahutusel, teatas Narva muuseum.

Sel aastal elustus ajalugu Narva Hermanni linnuses kuni hiliste öötundideni tänu samal ajal toimunud öökinole, mis tõi ajaloolisse keskkonda kostüümidraamat Euroopa väärtkino paremikust.

Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. aastal Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootsi väed saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos.

Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Vene vägede poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning Venemaa tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov.

Rootsi vägede poolel võitles toona umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv oli eri andmetel 29 kuni 37 000.