Uuring: neljandik Eesti kodanikest peab pagulasteemat probleemiks number üks
Kodanikud leiavad, et Eesti suudab aastas vastu võtta kuni 30 pagulast. Uuring näitas, et kõige liberaalsemad on Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide valijad, kes mõlemad olid nõus vastu võtma kuni sada pagulast aastas, kuid just Reformierakonna valijad leiavad enim, et pagulased on Eesti probleem number üks, teatas MTÜ.
„On vastuoluline, et olukorras, kus Eestisse ei ole saabunud ühtegi kvoodipagulast, näeb konkurentsitult kõige suurem osa vastajatest pagulaste temaatikat praegusel hetkel eriti olulise probleemina. Euroopas toimuva taustal Eesti meediasse jõudnud informatsioon on seega tekitanud olukorra, kus inimestel on silmapaistev hirm massiimmigratsiooni ees,“ rääkis Turu-Uuringute AS-i uuringujuht Karin Reivart. „Märkimist väärib, et tegemist oli avatud vastustega küsimusega, mis tähendab et vastajatele ei olnud valikvastuseid ette antud ning nad pidid ise probleeme nimetama.”
Võrreldes varasemate uuringutega paistab silma, et naiste hoiakutes on toimunud selge muutus ning naised on nüüd immigratsiooni suhtes isegi skeptilisemalt meelestatud kui mehed. Tervelt 34 protsenti naistest arvab, et erinevast kultuuriruumist pärit inimesi ei tohiks üldse Eestisse lubada elama tulla, samas meestest arvab sama 29 protsenti.
„Veel suurem vahe tuleb sisse Eestile jõukohase pagulaste arvu küsimuses. Kui meestest arvab 25 protsenti, et Eestile on jõukohane aastas null pagulast, siis naistest arvab sama 35 protsenti. Sügisel avaldatud Memokraadi uuringus näiteks meeste ja naiste vahel erinevust pagulaste küsimuses ei olnud. Tõenäoliselt on see seotud aastavahetusel Saksamaal Kölnis toimunud sündmustega,” rääkis Karin Reivart.
Kõikide vanuse-, haridus- ja sissetulekugruppide enamus arvab, et erinevast kultuuriruumist inimesi tuleks Eestisse lubada ainult vähesel määral või üldse mitte. Mõnevõrra taluvamad immigratsiooni ja pagulaste suhtes on 18-24 aastased noored, kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga inimesed: nende gruppide seas on vähem vastajaid, kes ei lubaks üldse erinevast kultuuriruumist inimesi Eestisse.
Kui vastajatel paluti valida nimekirjast, keda nad ei sooviks endale naabriks, siis narkomaanide, kurjategijate ja emotsionaalselt ebastabiilsete inimeste järel oli vastajatel suurem hirm islamiusuliste suhtes. Tervelt 50 protsenti valijatest ei sooviks neid endale naabriks.
Immigratsiooni- ja pagulastevastaseid on kõige rohkem Keskerakonna ja EKRE toetajate seas ning kõige taluvamad antud teemal on Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide toetajad. IRL-i ja Vabaerakonna toetajad paigutuvad vahepeale. Seda ilmestab väga selgelt mediaan küsimuses: „Kui palju pagulasi on Eestile jõukohane ühes aastas vastu võtta?” Keskerakonna toetajate puhul tuleb mediaaniks 1, EKRE toetajate puhul 4, IRL-i toetajate puhul 39, Vabaerakonna toetajate puhul 50 ning Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide toetajate puhul 100.
„Inimestelt küsiti samuti, kas ühiskonnale on parem, kui sisserändajad säilitavad oma eripärased kombed ja traditsioonid. Vastused näitasid ilmekalt, et ainsana toetab multikultuursust SDE valija: 51,5 protsenti neist on selle küsimusega nõus. Ülejäänud erakondade toetajad olid immigrantide eripäraste kommete ja tavade säilitamisele selgelt vastu ja kõikidest vastajatest kokku toetab multikultuursust 28 protsenti. „Kodanike vastuseisu multikultuursusele ja meie sotsiaalsesse ruumi mittesobituvatele tavadele näitab ka selgelt, et 75 protsenti inimestest on niinimetatud burkakeelu poolt,” kommenteeris Tartu ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak.
„Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole paljudes immigratsiooniga seonduvates küsimustes eestlaste ja venelaste vahel väga suurt erinevust. Näiteks ei ole igapäevaselt eesti keelt kõnelevad inimesed taluvamad võimalike teisest rassist või moslemitest naabrite osas ning nende arvamused olid väga sarnased küsimustes, kui palju võiks siia samast või erinevast kultuuriruumist inimesi lubada. Samas on igapäevaselt vene keelt kõnelevad inimesed skeptilisemad võimaliku pagulaste arvu suhtes ning nad valivad enam esimesena probleemiks massiimmigratsiooni,” sõnas Karin Reivart
2016. aasta jaanuaris viidi MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel ja Turu-Uuringute AS-i poolt läbi uuring 18-aastaste ja vanemate Eesti Vabariigi kodanike väärtushinnangutest. Kokku vastas küsimustele 795 inimest.
