Hanson: Vene hävitajad rikkusid õhuruumi

Kaitseminister Margus Hanson kinnitas teisipäeval, et mullu sügisel tungisid Vene hävituslennukid Eesti õhuruumi ja välisministeerium saatis selle kohta Venemaale noodi.

Hanson esines Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassidele õpilastele, kui üks kohalolnuist palus selgitada, miks reageeris Eesti välisministeerium leigelt, kui möödunud oktoobri keskpaigas rikkusid siinseid radareid katsetanud Vene sõjalennukid peagi NATO-ga liituva Eesti õhuruumi, kirjutas Postimees.

“Ega välisministeerium ei reageerinud leigelt,” vastas Hanson. “Reageeriti täiesti adekvaatselt, vahetati diplomaatilisi noote. Pigem on küsimus selles, miks juhtunust koheselt ei teavitatud. Aga see on julgeolekuküsimus, jätan vastamata.”

Õpilane palus teemat jätkata ja küsis, mis olnuks teisiti, kui meie õhuruumi oleks rikutud tänavu aprillis, kui Eesti on NATO liige.

Minister selgitas, et aprillis saab Eesti õhuruumist NATO osa. Ta lisas, et selle kaitsmisel hakkavad kehtima samad standardid nagu USA, Prantsusmaa või Saksamaa puhul ning NATO tagab Eesti õhuruumi turvamise.

“Kui 13. aprillil tuleb võõras lennuk Eesti õhuruumi, siis lendavad talle järele hävitajad, teevad kindlaks, mis lennukiga on tegemist, ning sunnivad teda maanduma või Eesti õhuruumist lahkuma,” selgitas Hanson. “Mullu 13. aprillil me poleks isegi teadnud, et need lennukid meie õhuruumis käivad. Oktoobris me juba teadsime, et nad käivad.”

Minister ütles õpilaste ees, et õhuruumi kaitsvad NATO hävitajad tulevad ühelt Baltimaades asuvalt lennuväljalt ja nimetas isegi selle nime, kuid täpsustas siis, et tegu on saladusega. Saladus on tema sõnul ka see, kelle hävituslennukid need on.

Hanson tutvustas gümnasistide ees esimest korda avalikkusele ka esmaspäeval ministrite NATO-komisjonis põhimõttelise heakskiidu saanud Eesti kaitsekontseptsiooni aastaiks 2005-2010.

Selle järgi vähendatakse kolmandiku võrra kaitsejõudude operatiivstruktuuri ehk sõjaaegset maa-, mere- ja õhuväge, millele lisandub Kaitseliit. Praegu on selle suurus 23.000 inimest.

Samas suurusjärgus peaks Hansoni sõnul vähenema ka ajateenijate arv — kui praegu on neid 3600, siis kuue aasta pärast 2500.

Õpilased palusid Hansonilt arvamust NATO peasekretär Jaap de Hoop Schefferi öeldule, et alliansi uued liikmesriigid ei peaks territoriaalkaitsele vähem tähelepanu pöörama.

Ministri sõnul ootab NATO väikestelt uusliikmetelt eeskätt osalemist kiirreageerimisjõududes. Kuid Eesti geopoliitilist asendit silmas pidades rõhutas Hanson, et maakaitseüksustest ei saa loobuda.

“Eestis täidab need üksused peaasjalikult Kaitseliit,” rääkis minister. Maakaitseüksuste suuruseks uue kontseptsiooni järgi peaks kujunema umbes 7000 meest.