Pidu, liigne alkohol ja head teeolud. Suvine autoõnnetus hüüab tulles
Kuum ilm, veri vemmeldab ja õlu kosutab. Teed on ammu lumest puhtad. Jõgevamaa väikese alevi noored mehed teevad nn romukiirendust ehk panevad oma paari- kümneaastased BMW-d ja Audid kitsal ja kurvilisel külavaheteel proovile. Mõni nädal varem oli üks neist auto purjus peaga nalja pärast lasteaia hoovi kinni sõitnud. Õnneks oli laupäeva õhtupoolik
Miks just suvel? Lihtne vastus on vaba aeg ja hea ilm. Näiteks on mõni inimene harjunud igal õhtul mõne õlle jooma. Ta sõidab suvilasse puhkama, kus kesvamärjukese otsalõppemise korral on ainus võimalus seda juurde saada mitmekümne kilomeetri kaugusel asuvast poest. Janu on aga suur ja nii see tee ette võetakse. Teiseks muudavad head teeolud juhi jala n-ö raskemaks.
3000 joobes juhti viie kuuga
Joobes juhtidega juhtub Eestis arvestatav osa kannatanutega õnnetusi ja neis kaotab elu keskmiselt neljandik liikluses hukkunuid. See ületab märgatavalt Põhjamaade näitajat ja ligikaudu kolmandikuga ka Euroopa Liidu keskmist.
Tõsiseid näiteid Eesti teedelt jagub. Joobnud 39-aastane Kristjan sõitis mullu Tallinna-Narva maanteel kiirusega ligi 200 km/h ees liikunud autole tagant sisse, õnnetuses hukkus ühekuune laps. Alkoholi tarvitanud 23-aastane Gregor põhjustas Tallinnas Tartu maanteel liiklusõnnetuse, milles sai vigastada 13 inimest, kellest nelja vigastused olid rasked. Kannatanud nõuavad temalt nüüd 100 000 euro suurust hüvitist. 23-aastane kriminaalses joobes ja mitmel korral liiklusrikkumiste eest karistatud Randy viis Tartumaal surma peale iseenda veel kolm noort inimest.
Tänavu esimese viie kuuga on politsei teedelt tabanud juba 3000 alkoholi tarvitanud juhti. Maanteeameti mulluse uuringu järgi on 7% juhte aasta jooksul alkoholi tarvitanuna autoroolis olnud, üle poole neist (4%) on seda teinud korduvalt. Arvestades, et Eesti teedel liigub ligi 630 000 juhiloa omanikku, teeb see üle 44 000 inimese, alkoholi tarbimisest hoolimata haarab autovõtmete järele iga 14. juht. Sama uuringu järgi peab aga 94% Eesti üle 14-aastast elanikkonda sõiduki juhtimist alko- ja narkojoobes väga ohtlikuks ning 6% pigem ohtlikuks. Neid, kes joobes juhtimist ohutuks peavad, peaaegu polegi.
Kui roolijoodikud kõrvale jätta, selgub maanteeameti uuringust, et Eestis on üha tavalisem nn elustiili-napsutamine. Klaasike kliendikohtumisel, näituse avamisel või õhtusel kontserdil leiab inimestes ja ka sotsiaalmeedias positiivset vastukaja, kuid kahjuks tungib napsutamine ka autorooli: 0,2–0,49-promillise joobega juhtide osakaal kasvab aasta-aastalt. Kui joobes sõidukijuhtide arv on viimastel aastatel püsinud samas suurusjärgus, siis elustiili- napsutajate ja jääknähtudega juhtide osakaal on kasvavas trendis, moodustades 23% tabatud joobes juhtidest.
Samuti on rahva seas levinud müüdid, et alkoholi lagundamisprotsessi on võimalik kiirendada magades, saunas või külma duši all käies, energiajooki ja kohvi juues või sportides, kuid need ei pea tegelikult paika. „Ainult 5% alkoholist kaob higistamise ja uriini kaudu, 95% tööst teeb ära maks,” seletas Ojamets ja lisas, et ka füüsiline koormus ei aita. „Väsimus, uimasus ja magamatus üksnes pikendavad alkoholi põletamise protsessi,” ütles ta.
Lihtsalt teavitamisest enam ei piisa
Kuidas inimeste teadlikkust suurendada? Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits nentis, et joobes juhtimist puudutavate kampaaniatega on jõutud punkti, kus pole enam mõtet piirduda ütlemisega, et alkoholi tarvitanuna juhtida ei tohi. „Alkoholipoliitika puhul on juba 20 aastat tambitud, et see on ohtlik. Ühiskonnas on see taunitud, ministrid võtavad sõna ja see on mõju avaldanud,” sõnas ta. Sama ei saa Ernitsa sõnul öelda piirkiiruse ületamise kohta, mille puhul pole veel jõutud üldise ühiskondliku hukkamõistuni.