Avariis kaotab elu enamasti autojuht

Mullu Eestis liiklusõnnetustes hukkunud inimestest oli kõige suurem osa ehk 33 protsenti sõidukite juhid.

29 protsenti hukkunutest olid kaassõitjad, 26 protsenti jalakäijad, 10 protsenti jalgratturid ja kaks protsenti mootorratturid, selgub maanteeameti 2003. aasta liiklusstatistikast.

Mullu toimus Eestis 1928 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 164 ja sai vigastada 2536 inimest.

Liiklusõnnetustes said mullu enim vigastada kaassõitjad, kes moodustasid vigastatutest 38 protsenti. 29 protsenti vigastatutest olid sõidukijuhid, 23 protsenti jalakäijad, seitse protsenti jalgratturid ning kolm protsenti mootorratturid.

Mullu liiklusõnnetustes osalejatest olid 62 protsenti sõidu- või pakiauto juhid, 19 protsenti jalakäijad, kuus protsenti jalgratturid, neli protsenti veoauto juhid ja üheksa protsenti muud. Ebakainetest liiklusõnnetustest osalejatest olid 68 protsenti sõidu- või pakiauto juhid, 23 protsenti jalakäijad, viis protsenti jalgratturid, üks protsent veoauto juhid ja kolm protsenti muud.

Eelmisel aastal toimunud inimkannatustega liiklusõnnetustest olid 37 protsenti liikuvate sõidukite kokkupõrked, kolm protsenti kokkupõrked takistusega, 30 protsenti otsasõidud jalakäijatele ja 27 protsenti ühesõidukiõnnetused.

Ebakaine juhi süül juhtunud õnnetustest olid mullu 62 protsenti ühesõidukiõnnetused, 24 protsenti liikuvate sõidukite kokkupõrked, kuus protsenti kokkupõrked takistusega, viis protsenti otsasõidud jalakäijale, kaks protsenti kokkupõrked jalgratturiga ja üks protsent muud liiki õnnetused.

Joobes juhtidega toimub enim liiklusõnnetusi laupäeviti, sellel päeval juhtub 26 protsenti roolijoodikute põhjustatud õnnetustest. 24 protsenti joobes juhi põhjustatud õnnetustest toimub pühapäeval, 13 protsenti reedel, 11 protsenti neljapäeval, 10 protsenti teisipäeval, üheksa protsenti kolmapäeval ja seitse protsenti esmaspäeval.