Tartu ülikooli raamatukogu viskab raamatuid massiliselt prügikasti
Professor Mihhail Lotman märkas, et TÜ raamatukogu viskab massiliselt raamatuid prügimäele. "Ei oleks arvanud, et hakkan veel vanast peast prükkariks, aga võtsin raamatukogutöötaja lahkel loal mõned prügisse määratud raamatud ja mõned isegi otse prügikastist," sõnab Lotman.
"TÜ raamatukogu on juba kuid (alates möödunud aasta juuni lõpust) olnud suletud. Mis on korvamatu kahju Eesti teadus-, haridus- ja kultuurielule. Ülikool ilma raamatukoguta on nonsenss. Ei saa siiski öelda, et raamatukogu üldse ei funktsioneeriks: on avatud pop-up lugemissaalid, kus on võimalik kasutada mõningaid raamatuid. Põhilistest fondidest aga raamatuid kätte ei saa. Samas on aga käimas vilgas fondide tühjendamine. Ei, raamatuid ei põletata, ei hakita, ei uputata jõkke. Need lihtsalt visatakse prügimäele," kirjutab Lotman oma blogis.
"Eriti valus oli näha 19. sajandi väljaandeid, mis pudenesid koost, nii et kaaned eraldusid sisust. Küsisin raamatukogu töötajalt, miks nii tehakse, ning ta vastas, et need on kõik duplikaadid ja fondidesse on jäänud mitu eksemplari. Korjasin prooviks ühed kaaned raamatult, mida isegi oleksin tahtnud lugeda: "Geschichte der Deutschen Dichtung. Von den ältesten Denkmälern bis auf die Neuzeit." Autoriks on omal ajal tuntud kirjanik Otto Roquette, kes andis omapärase ülevaate ka saksa luule ajaloost. Kahjuks ühtegi eksamplari sellest raamatust Tartus enam ei ole.
Raamatukogu taga seisis kuus konteinerit hävitamisele määratud raamatutega ja need olid täidetud vaid tänase päeva jooksul. Mul pole mingeid andmeid selle kohta, kui palju ja kas üldse on raamatuid välja visatud varem ja kui palju on plaanis seda veel teha. Kõige kurvem on sealjuures see, et hävitustöö taga ei ole Stalin ega Hitler ega teisedki võõrvallutajad. Barbarid, kes ei oska mitmete põlvkondade jooksul kogutut ja talletatut väärtustada, oleme me ise.
Ei oleks arvanud, et hakkan veel vanast peast prükkariks, aga täna tõepoolest võtsin raamatukogutöötaja lahkel loal mõned prügisse määratud raamatud ja mõned isegi otse prügikastist."
TÜ: mahakandmine on täiesti normaalne protsess
ERR raadiouudised võtsid kommentaari Tartu Ülikooli raamatukogu direktorilt Kristina Pailt.
"See ei ole prügikonteiner, see on taaskasutuskonteiner ja need on need raamatud, mida meie lugejad rohkem ei vaja," kommenteeris Kristina Pai. "Mahakandmine on täiesti normaalne protsess. Nagu tulevad peale uued raamatud, samamoodi lähevad katkised, soditud, määrdunud või sisult aegunud mahakandmisele."
Näitena teose aegumisest tõi Pai nõukogudeaegsed sundeksemparid ja raamatud, mida ülikooli õppejõud on ise palunud käibelt ära võtta. "Kõige lihtsamad näited on meditsiinist," märkis Pai. "Kui raamatu sisu ohustab tervist, seal on kirjas aegunud ravimid ja ravimeetodid, siis seda ei saa enam kasutada."
Küsimusele, kas ei võiks raamatuid pigem tasuta ära anda, kui saata makulatuuri, vastas Kristina Pai: "Oleme katsetanud kõiki variante, oleme pakkunud teistele ramatukogudele, oleme teinud raamatumüüke ja neid ka tasuta jaganud. Taaskasutus on viimane variant." Pai nentis, et raamatuid nii ostetakse kui võetakse tasuta järjest vähem.
Professor Lotmani ja avalikkuse pahameelele viidates ütles Pai, et jumal tänatud, et see nii on, muidu oleks asi halvasti. "Aga paraku ramatukogu ilma kogudest maha kandmata ei saa kogudega toimetada. Ruumi meil kindlasti liiga palju ei ole."
Kristina Pai sõnul on säilitamise printsiibid väga lihtsad: teadus- ja kultuurilooline väärtus ning trükised, mis on seotud Eestiga. "Neid me hoiame erilise hoolega," rõhutas Pai.
