Elad Eestis: järelikult eestlane!

Kaarel Tarand pakub kaks valemit, kuidas Eestiga seotud inimesi nimetada: põhikohaga Eestis elavate inimeste puhul eesti + rahvus, põhikohaga välismaal elavate eesti keele kõnelejate puhul asukoht + eestlane.

Keele järgi eestlane võib elada maailma mis tahes nurgas, Eestis aga elab alaliselt enam kui saja emakeele kõnelejaid, kirjutab Tarand Eesti Päevalehes. „Ega teistes riikides pole olukord parem, sedasorti defineerimine on kiirete mootorite ja suure liikuvuse maailmas igal pool ajale jalgu jäänud.”

”Eestis elavate inimeste nimetamine ei tohiks olla keeruline, üleilmselt arusaadavaks üldnimetajaks sobib eestlane väga hästi, sest, nagu öeldud, keegi peale meie enda ei jaksa peenliigitusega tegelda, kui just akadeemilist süvahuvi pole,” leiab Tarand. „Jah, see võib riivata mõne “etnilise” ehk eestikeelse eestlase tundeid, aga see läheb üle, kui edukalt Eestis elavad inimesed eesti keele oskuse omandavad ning siin end tõeliselt kohalikuna tundma hakkavad.”

Peenem liigitus võikski ühtlustatult käia emakeele järgi. „Eestivenelased ja eestirootslased on mõistetena juba mingil määral kasutusel ja nii nimetatult tunduvad omadena. Või vähemasti on nimi neutraalne. Seetõttu võiks selline nimekasutus laieneda kõigile Eestis elavatele rahvastele. Ka siis, kui mõnel juhul sõna natuke lohisema kipub (näiteks eestivalgevenelane),” kirjutab Tarand.

”Muule lisaks oleks see hea seetõttu, et vabastaks inimesed (eriti riigirahvaste puhul) kaudsetest seostest ning vastutusest teiste riikide ametliku poliitika eest,” lisab Tarand. „Eestisakslased ei saa vastutada Schröderi, eestijuudid Sharoni ega eestivenelased Putini tegude eest. Ja eesti-liide aitaks rõhutada selle seose tegelikku puudumist.”

Eestivenelaste puhul on selles küsimuses valitsusel Tarandi meelest ka üks ülesanne täita. „Nimelt, Venemaa ametliku välispoliitika osa on “kaasmaalaste poliitika”. Eesti valitsus peab nõudma vähemalt selle ümbernimetamist, kui rohkemaks jõudu pole. Mõiste “kaasmaalased” nimelt sisaldab territoriaalseid pretensioone. Venemaal on täielik voli nimetada üle maailma elavaid venelasi rahvuskaaslasteks, aga mitte kaasmaalasteks,” lisab ta.

Kui sundida Moskva loobuma praegusest sõnakasutusest, aitaks see kaasa eestivenelaste siinsete juurte tugevnemisele, pakub Tarand. Nii saaks lahendada ka väljaspool Eestit elavate eestlaste nimetamise probleemi.

Suvel toimuvad järjekordsed ESTO päevad. „Oleks ebakorrektne nendest osavõtjaid ühtselt väliseestlasteks nimetada. Osalejad on lihtsalt eestlased ja kui vaja asukohta täpsustada, võib öelda, et rootsieestlased ja saksaeestlased või veel täpsemaks minnes krimmi-, moskva-, sydney- ja torontoeestlased,” leiab Tarand.