Jett on jõmmi tunnus?
Samas on ka neid inimesi, kel on kallis kann soetatud sportlikuks harrastuseks ning kes valivad hoolega, kui lähedal rannale nad gaasi annavad.
„Mingite asjade omamine ei tee kellestki jõmmi,” leiab Sester, kelle meelest tuleks kaaskodanike (puhkuse)rahu avalikes kohtades häirivate huligaanide, „jõmmide” tegevust karmimalt ohjeldada.
“Valdavalt ei häiri kaasinimesi mitte 17-aastased rullnokad ega ka venekeelsed huligaanid — need ülbed tüübid on enamasti 30-40 aastased eesti keelt kõnelevad, oma seltskonnas väga auväärsed ja lugupeetavad pereinimesed,” märgib Sester, “nimetagem neid jõmmideks.”
„Loomulikult on Eestis ka palju korralikke inimesi, kel olemas ATV, maastur, jeti või mõni muu taoline riistapuu,” lausub Sester. „Paraku on ka neid, kes oma lõbujanu rahuldades ei arvesta ei kaasinimeste ega keskkonnaga.”
„Kavatsen teostada müra mõõtmise, et selgitada, kui kaugelt jeti hääl veel inimesele häiriv tundub ning sellest lähtudes tuleks jetiliiklus riiklikult reguleerida,” lubab Sester.
Jõmluse vohamise takistamiseks pakub Sester välja isiklikku eeskuju, jõmmide naeruväärseks muutmist teiste inimeste suhtumise kaudu ning seadusemuudatusi.
Jõmlusel on psühholoogiline ja majanduslik taust, lisab Sester. „Usun, et paljuski on selle probleemi taga liiga kiire ühiskondliku korra ja majanduskeskkonna muutumine, mis on kaasa toonud osade inimeste sotsiaalse vastutustundetuse.”
„Normaalne (täiskasvanud) inimene suudab oma tegevuses ja käitumises kaasinimestega arvestada,” lausub Sester. „Jõmmid seda ei suuda. Seetõttu vajavad nad üldsuse “tuge”: kui nad saavad aru, et neile ei vaadata alt üles, vaid pigem naerdakse nende üle, siis küllap nad muutuvad. Kas sisimas — ma ei tea — aga kindlasti näitavad nad oma jõmmilikkust vähem välja.”