Bilderbergi grupp: kas Jüri Ratas läheb kohtuma maailmavalitsejatega või annab lihtsalt hoogu juurde fantaasiarikkale vandenõuteooriale?

Tänasest pühapäevani osaleb peaminister Jüri Ratas Itaalias salapärase Bilderbergi grupi kohtumisel. Salapärane on ilmselt õige hinnang - grupist on räägitud isegi kui ülemaailmse vandenõu osast.

Forte kirjutas mullu, et Bilderbergi grupile on võimalik omistada kõike negatiivset, sest me lihtsalt ei tea, mida suletud uste taga vestlusringides arutatakse.

Eelmisel aastal toimus kohtumine USAs Virginia osariigis Chantillys. Eestlasi polnud sinna kutsutud, küll aga kaks soomerootslast: Sampo, Nordea ja Kymmene juht Björn Wahlroos ning transpordi- ja sideminister Anne-Catherine Berner.

Kuus aastat tagasi puhkes Soomes skandaal, sest selgus, et riik maksis kinni Bilderbergi grupi kohtumisel käinud rahandusministri Jutta Urpilaineni reisikulud. Mullu teatas Berner, et maksab sõidukulud omast taskust. Kuid on selge, et ministrina esindas ta kohtumistel siiski Soome riiki.

Jüri Ratase osalemise kohta sõnas valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver mõne päeva eest Delfile, et teadaolevalt on Ratas esimene Eesti riigijuht, kes sai kutse üritusel osaleda. "Eesti jaoks on kindlasti oluline aktiivselt osaleda ja panustada kõrgetasemelistel rahvusvahelistel kohtumistel," ütles Seaver.

Mis iga-aastane kogunemine endast täpsemalt kujutab, sellest kirjutas 2013. aastal ka Eesti Päevalehe toonane arvamustoimetaja Priit Simson. Avaldame siinkohal tema kirjutise uuesti.

Maailma võimsate grupi kohta ajalehest ei loe

Kas Bilderbergid on tegelikud maailmavalitsejad või on tegemist fantaasiarikka vandenõuteooriaga?

Igal asjal on kaks põhjust - hea põhjus ja tegelik põhjus, ütles kunagi üks vana ja irooniline mees. Miks koguneb igal aastal kusagil maailma punktis suurlinnast eemal paiknevas heas hotellis sadu poliitikuid, ekspoliitikuid, kõrgeid riigiametnikke, ärimehi ja ajakirjanikke? Miks ei tule nende kohtumiselt avalikkuse jaoks piuksugi? Miks ei lasta seda kajastada? Miks on isegi selle toimumise aeg kiivalt hoitud info? Milleks neile tähtsatele ja vägevatele Chatham House´i reeglid, mis kuuldut tsiteerida ei lase? Kas neil on midagi varjata?

Tegemist on Bilderbergi grupiga. Koos hakkas see Euroopa ja Ameerika eliiti koondav rühmitus käima 1954. aastast Hollandis ühes väikelinnas Bilderbergi nimelises hotellis. Kohtumispaigad muutuvad, kuid grupi nimi mitte.

Foorumi eakas esimees Etienne Davignon põhjendas Bilderbergi grupi kooskäimisi nii: „Ma arvan, et need on mõjukad inimesed, kes tahavad rääkida teiste mõjukate inimestega foorumil, mis võimaldab vaba mõttevahetust ja oma erimeelsuste arutamist ilma kriitika ja avaliku debatita nende vaadete üle."

Finantsistide pere mõju

Kuid lugedes ajakirjanik Daniel Estulini värskelt eestindatud raamatut "Bilderbergi grupi tõeline lugu", püüab autor meile selgeks teha, et see, et Bilderbergi grupp kujutab endast pelgalt prominentide ohutut arutelukeskkonda on "hea põhjus", mitte tegelik põhjus.

Pigem on tegemist seltskonnaga, arvab Estulin, mis on USA Rockefellerite finantsperekonna lõa otsas ja millel on tõsised maailmavalitsuslikud plaanid. Ja see maailmavalitsus pole kasulik kellelegi, kes Bilderbergide valitud seltskonda ei kuulu. Ja kes üritab nende tegevuste kohta rohkem teada saada, seda kummitab oht astuda kogemata kombel lifti, millel puudub põhi. Nii nagu autori sõnul temaga äärepealt juhtuma pidi. Võimuahned Bilderbergid on halastamatud.

Vilniuses sündinud ja hiljem läände läinud Estulin leiab tuge oma isa KGB-taustaga sõpradelt. Kõiki neid iseloomustab umbusk lääne vastu. Mis siis on Estulini hinnangul Bilderbergide eesmärgid? Ennekõike maailmavalitsus. Selleks tuleb hävitada rahvuslik identiteet ja delegeerida võim rahvusvahelistele organisatsioonidele. "Kehtima peaksid hakkama ühtsed universaalsed väärtused, mingeid teisi väärtusi tulevikus ei lubata." Ja võimupüramiidi tipus pole mõtet jälgida ideoloogilisi piire - pankurid ja bolševikud vajavad rahvuseta allutatud inimest ühtviisi.

ÜRO-le väge juurde

Põhiline liikur maailmavalitsuse saavutamiseks on ÜRO, selle volituste suurendamine, tema lipu alla antud relvajõududest maailmaarmee loomine. Ka desarmeerimises näeb Estulin ohtu - rahvuslikud valitsused nõrgenevad. Sammuna maailmavalitsuse poole sobivad ka regionaalsed organisatsioonid - Euroopa Liit, Ameerikas vabakaubanduspiirkond NAFTA. Kohalikud kohtusüsteemid kaotavad jõu, tähtsamad asjad ajab joonde rahvusvaheline kriminaalkohus, tallates riigipiirid mutta.

Kuid maailmavalitsus pole valgustatud heasoovlik monarhia. Sellest võib aru saada juba nende meetodite põhjal, kuidas mingid seletamatud agendid kusagilt ühtäkki lagedale ilmuvad ja ajakirjanikku mõjutada püüavad. Selleks, et alamaid paremini ohjes hoida, tuleb neist eluvaim välja vintsutada. "Jõukus ja progress muudaksid repressioonide elluviimise võimatuks ning repressioone on vaja, kui loodad jagada ühiskonna omanikeks ja orjadeks. Tekitades kunstlikult kriise, mis panevad inimesed pideva pinge alla - nii füüsiliselt, vaimselt kui ka emotsionaalselt - on võimalik hoida inimesi püsiva tasakaalutuse seisundis." Peatselt saabub apaatia.

Lavastatud kriisid

Sama kehtib rahvusvahelises poliitikas. 1970. aastate araabia riikide tekitatud naftašokk oli Estulini käsitluses ikkagi naftatööstuse suuremate kasumite nimel lavastatud, kus iisraellased ja araablased olid ainult etturid. Ja ehkki tavakäsitluse kohaselt ründas Argentina Falklandi saari brittide jaoks ootamatult, siis tegelikult oli kõik ikkagi Bilderbergide plaan üle käte läinud Argentina taltsutamiseks. Estulin kirjeldab elavalt, kuidas Bilderbergid üritasid Quebecki Kanada küljest eraldada,et liita Kanada USA-ga.

Mõnevõrra üllatuslikult pärast kogu vaesestamise juttu pakub Estulin ka välja, et Bilderbergid kavandavad sotsialistlikku heaoluriiki, kus sõnakuulelikele orjadele tasutakse ja nonkonformistid lähevad likvideerimisele.

Bilderbergide grupile sarnane ühendus on teine Rockefellerite algatus - trilateraalne komisjon, mis on küll mõnevõrra vähemtähtis. Eestist on seal käinud Toomas Hendrik Ilves, siis Harri Tiido ja nüüd viimati arengufondi nõukogu esimees ja ettevõtja Raivo Vare. "Kuna vandenõuteoreetikutel kõike ufode kaela ajada ei õnnestu, siis aetakse muist Bilderbergide ja trilateraalse komisjoni kaela," arvab Vare grupi mõjude kohta. "Hämmastav on aga see, et inimene on terve oma elu sellele pühendanud." Vare sõnul on nende foorumi eripära see, et üritus toimub kollokviumi formaadis, on väga intensiivne ja sisukas. Järgmine trilateraalse komisjoni kokkusaamine toimub oktoobris Poolas. Bilderbergide üritusel ta veel käinud pole ja maailmavalitsust pole ka tema sõnul teemaks võetud.

Estulin on valmis pühendama Bilderbergide mõju paljastamiseks veel rohkem aega ja energiat, tundes, et tema seisund on Galileo Galilei omaga sarnane. Öeldes tõde, kohtab mõistmatust ja viha. "Mõtlesin vihkamise ja vägivalla üha kasvavas spiraalis tapetud iisraellaste ja palestiinlaste peredele, kelle elu on igavesti hävitanud sõnulseletamatu kurjus, mida esindab vihkamine. See vihkamine ei ole spontaanne. Seda suruvad peale ja juhivad kulisside tagant Bilderbergi, CFR-i, ümarlaua, trilateraalse komisjoni ja RIIA niiditõmbajad, kes tirivad tõrksat maailma täieliku hävingu poole." Vähemasti ei saa me öelda, et meid poleks keegi hoiatanud.