Ravimite kasvav tarbimine sunnib firmasid investeerima parematesse reoveepuhastitesse
Esimene Euroopa Liidu toetatud sõeluuring peaks aitama teada saada, milliseid ravimijääke leidub heitvees, jõgedes ja setetes ning milliste meetoditega nende keskkonda sattumist vältida, vahendab ERRi uudisteportaal.
CWPharma projektis analüüsivad teadlased seitsmest Läänemere-äärsetest riigist võetud proove, et teha kindlaks 80 enim tarvitatava, näiteks erinevad valuvaigistid, või keskkonnale ohtlike ravimite jääke.
Eestis oli uurimispaigaks Pärnu jõe piirkond ja sealt leiti jääke 40 ravimist.
"Eestis meil on diklofenaki kohta suhteliselt hea ülevaade olemas ja paraku me leiame seda ka kõikjalt - nii jõgedest, järvedest, põhjaveest kui ka pinnasest. Ja ta on üks enim kasutatavatest ravimitest," selgitas Eesti keskkonnauuringute keskuse peaspetsialist Vallo Kõrgmaa.
Ravimitarvitajad ei saa oluliselt kaasa aidata ravimite imendumisele organismis, osa jõuab nii või teisiti heitveega reoveepuhastusjaama.
Ent ravimijäägid jõuavad varem või hiljem kalade organismi, tekitades kaladel probleeme paljunemisega ja käitumishäireid.
Vee-ettevõtjad ootavad CWPharma projektist kinnitust, millised tehnoloogiad on parimad ravimijääkide eemaldamiseks reoveest.
Projekt lõpeb järgmise aasta septembris ja siis pakuvad teadlased välja meetodid ja vajadusel ka seadusemuudatused ravimite Läänemerre jõudmise vältimiseks.
