Eestis värises maa (täiend)

Tallinlased ja ka teiste maakondade elanikud tundsid teisipäeval, kuidas majad värisevad: kahte järjestikust tõuget oli tunda kell 16.39. Esialgsetel andmetel tabas Eestit Richteri skaala järgi umbes kolmemagnituudised tõuked.

Eesti Geoloogiakeskuse geofüüsik Olga Heinloo ütles Delfile, et maavärina epitsenter oli Kalingradi lähistel. Tema tugevuseks on esialgsetel andmetel mõõdetud 5,3 magnituudi Richteri skaala järgi. Eestit tabanud tõukelainete tugevuseks peab ta kolme magnituudi.

Alates 16.30 on saabunud häirekeskustesse teateid maapinna võnkumisest üle Eesti, teatas Delfile päästeameti pressiesindaja.

Eesti Geoloogiakeskuse geofüüsika osakonna juhataja Tarmo Alli sõnul oli tegemist tektoonilise maavärinaga mille registreeris ka Eestis asuvas seirejaamas töötav seismograaf. All lisas, et elanikkonnal ei tohiks muretsemiseks põhjust olla.

Vältimaks kõnejärjekordi hädaabinumbril 112, palus päästeamet inimestel maavärina kohta info saamiseks mitte pöörduda häirekeskuste poole.

Delfi toimetusse helistanud mustamäelane ütles, et nägi, kuidas uks liikus ja lillepotid kõikusid. Teine mustamäelane teatas, et üheksakorruseline maja kõikus tuntavalt ja ebameeldivalt.

Telefonikõne saabus ka ühest Tallinna kesklinna elamust. Helistaja ütles, et maja kõikus. Üks Kristiine elanik teatas, et jooksis korterist välja koridori, sest korter “lainetas”. Õismäe elanik teatas samuti, et tundis kõikumist. Tõukeid tundsid ka Kadrioru elanikud.

Ka tartlased kinnitasid, et tundsid maavärinat, samuti narvalased.

Ignalina aatomielektrijaamas registreeriti maavärin kell 14.05. Maavärin registreeriti ka Leedus, Lätis ja Kaliningradis, kus asus värina epitsenter.

Seni teadaolevaist tugevaim maavärin oli 25. oktoobril 1976. aastal Osmussaares ja seda tundsid inimesed suurel osal Eestimaast. Osmussaarel oli maavärin sedavõrd tugev, et põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid.

Maailma võimsaim registreeritud maavärin oli võimsusega 8,9 magnituudi. Maavärina võimsus kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks on 6-palline maavärin 10 korda võimsam kui 5-palline ning 100 korda võimsam kui 4-palline maavärin. Eralduv energiahulk on vastavalt 32 korda suurem ja ca 1000 korda suurem (32×32=1024).

Värinate tugevuse hindamiseks kasutatakse seismograafe. Magnituud leitakse maavärina tugevaima tõuke amplituudi järgi, loomulikult tuleb hinnata ka maavärina kaugust seismojaamast. Kaugus jaamast ja maavärina epitsentri asukoht leitakse mitme jaama andmete võrdlemise tulemusena.

Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks.