Euroopa Komisjon kaebab Poola riigi kohtusse
3. aprillil 2019 algatas komisjon rikkumismenetluse põhjusel, et uus distsiplinaarkord õõnestab Poola kohtunike õiguslikku sõltumatust ja ei anna vajalikke tagatisi, et kaitsta kohtunikke poliitilise kontrolli eest, nagu Euroopa Liidu Kohus seda nõuab.
Nimelt lubab Poola seadus algatada üldkohtute kohtunike suhtes distsiplinaaruurimisi, -menetlusi ja kehtestada sanktsioone nimetatud kohtunike tehtud kohtuotsuste sisu alusel. See hõlmab ka nende Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 kohast õigust taotleda Euroopa Liidu Kohtult eelotsuseid.
Uus distsiplinaarkord ei taga kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatust ega erapooletust, kuna see koosneb üksnes Poola parlamendi (Sejm) poolt poliitilise otsusega ametisse nimetatud riikliku kohtute haldamise nõukoja valitud kohtunikest. Uus distsiplinaarkord ei taga ka seda, et seadusega asutatud kohus teeb üldkohtu kohtuniku suhtes algatatud distsiplinaarmenetluses esimese astme otsuse.
Selle asemel annab seadus kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi esimehele õiguse otsustada juhtumipõhiselt ja peaaegu piiramatu kaalutlusõigusega, et konkreetset üldkohtu kohtuniku vastu algatatud kohtuasja hakkab käsitlema esimese astme distsiplinaarkohus.
Uus kord ei taga enam kohtuasjade menetlemist mõistliku aja jooksul, mis võimaldab justiitsministril jätta üldkohtu kohtuniku vastu tõstatatud süüdistused menetlusse ministri määratud distsiplinaarametnike kaudu. Uus kord mõjutab ka üldkohtute kohtunike kaitseõigusi. Kokkuvõttes on kohtunikud poliitilisest kontrollist mõjutatud ja seega rikutakse kohtusüsteemi sõltumatust.
3. aprillil 2019 saatis komisjon Poolale märgukirja. Pärast saadud vastuse põhjalikku analüüsi jõudis komisjon järeldusele, et see ei leevenda õiguslikke probleeme ja astus järgmise sammu, saates 17. juulil 2019 põhjendatud arvamuse. Poola viimane vastus ei lahendanud ikka komisjoni tõstatatud probleemi.
Seepärast on komisjon otsustanud kaevata Poola Euroopa Liidu Kohtusse. Arvestades distsiplinaarkorra võimalikku mõju kohtute sõltumatusele, on kiirendatud menetluse taotlus põhjendatud, et saada lõplik otsus võimalikult kiiresti. See oleks kooskõlas ka komisjoni 17. juuli 2019. aasta teatisega „Õigusriigi tugevdamine liidus. Tegevuskava“, milles rõhutatakse, et tuginedes praegusele jõustamispraktikale ja Euroopa Liidu Kohtu kujunevale kohtupraktikale, jätkab komisjon strateegilist lähenemist õigusriigiga seotud rikkumismenetlustele, taotledes vajaduse korral kiirendatud menetlust ja ajutisi meetmeid.
