Viis kuud hiljem. Ma saan totaalselt aru, mida mu sõber mõtles — selleks ei pea siin veetma viit kuud. Reisisellid, keda siin ikka aeg-ajalt kohtan ja kes plaanivad algselt nädala Manilas veeta ja siis edasi saartele põrutada, lahkuvad tihti juba paari päeva järel. Ja ma ei saa neid selles süüdistada.

Manilal on oma võlu, kuid puhta reisisihtkohana oleks see paras ämber. Võrreldes maapiirkondadega on siin üsna kallis, ühest kohast teise saamine võib ummikute tõttu võtta tunde ning jala kõndides tõmbad kindlasti paari paki jagu saastet kopsudesse. Niisiis, esimene soovitus: peatu lennujaama lähedal! Ja kahest päevast pealinna tarbeks on enam kui küll: ühe võib veeta üsnagi kenas „vanalinnas” ning põigata Hiinalinna, teise jalutades ringi tõega ühes maailma ägedaimas vabaõhu kunstimuuseumis.

Soovitus number kaks: ole valmis tegema midagi head kohalike inimeste või looduse heaks. Olgu see siis ranna prügist puhastamine või kohalike käest käsitöö ostmine. Õiglase hinna eest. Töötan küll Punase Risti jaoks, kuid selleks ei pea olema tegev humanitaarabi valdkonnas, et märgata, kui palju vaesust ja kui palju prügi võib siinses keskkonnas leida. Filipiine on lisaks „õnnistatud” nii maavärinate, taifuunide, vulkaanipursete, maalihete ja üleujutustega, seega tasub seda muidu imelist riiki aidata küll. Seda enam, et on raske leida heasüdamlikumaid ja armsamaid inimesi, kui seda on filipiinod.

Veeda linnades võimalikult vähe aega ning avasta džungleid, randu ja mägesid. Foto: erakogu

Ja viimaks — ära unusta maailma, mis asub meist allpool. Mere-elu! Enamasti siia just seetõttu muidugi reisitaksegi — koralle, kilpkonni ja kalu uurima, snorgeldama ja sukelduma. Surfama ja kajakiga sõitma. Siinkohal tahaksin aga soovitada enne vaadata dokumentaalfilmi „Jaht korallile” (Chasing Coral), mis räägib väljasurevatest korallrahudest ja kliimamuutustest. Film paneb kindlasti sukeldumiskogemust kõvasti rohkem väärtustama ning mõtlema, kuidas me saaksime inimestena niigi hapra looduse suhtes paremad olla.

Niisiis:

  • Ära veeda Manilas rohkem kui kaks päeva ning katsu põgeneda võimalikult ruttu mõnele Filipiinide imetabasele saarele. Valikut peaks olema, neid on siin üle 7000.
  • Tee midagi head. Keskkonnale. Kohalikele. Aitad teisi ja annad enda reisile hoopis teise käigu.
  • Julge avastada tundmatut — elu vee all on midagi täiesti teistsugust. Samas, julge vaadata ka värvilistest korallidest kaugemale ning õpi tundma nende hingeelu. Loodus meie ümber on õrn ning vajab kaitset. Ka meie endi heaolu nimel.


Kui sõidad paadiga randa telkima, haara kaasa ka paar prügikotti. Teed loodusele ranna puhastamisega head ning enda telkimiselamuse samuti mõnusamaks. Foto: erakogu

Lugesid just Hulkurplika päevikute 68. osa.

Madle Timm on 26-aastane eestlanna, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ja mööda ilma hulkuma minna.

Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel