Oktoobris selgus, et poolteist päeva ametit pidanud Marti Kuusik soovib riigilt hüvitise nõude kohtuvaidlusel tunnistajana üle kuulata peaminister Jüri Ratast, siseminister Mart Helmet ja rahandusminister Martin Helmet.

Kohus aga ei pidanud praktiliseks kuulata üle kolm tunnistajat, kelle jutt üksteist dubleeriks. Seetõttu anti Kuusikule mõtlemisaega eelmise reedeni, et täpsustada tunnistajate arvu ja täpsustada kaebuse nõudeid täiendavate seisukohtadega.

Reedel esitas Kuusiku advokaat Küllike Namm täpsustatud seisukohad, märkides et tunnistajate osas soovitakse endiselt kutsuda kohtusse nii Jüri Ratas, Mart Helme kui Martin Helme, ent kui kohus peaks leidma, et piisab vaid ühe isiku ülekuulamisest, valib Kuusik Martin Helme.

Kohus andis teisele osapoolele ehk valitsusele seisukohtade esitamiseks tähtaja 22. novembriks. Edasine menetluse käik selgubki pärast seda.

Vabariigi valitsuse seaduses seisab, et valitsuse liikmel, kes on ametist vabastatud valitsuse tagasiastumise, ministrile umbusalduse avaldamise tõttu või peaministri ettepanekul, on õigus saada hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses. Riigikantselei aga jättis Kuusiku hüvitisest ilma, kuna Kuusik lahkus valitsusest omal soovil.

Kuusik aga leiab, et tema päev ministriametis on siiski sellist hüvitist väärt, kuna teda sunniti ametist lahkuma.

Seetõttu andis ta asja halduskohtusse, et tuvastada Ratase 30. aprillil saadetud kirja õigusvastasus ja tuvastada, et Kuusik vabastati ametist Ratase ettepanekul. Lisaks soovib ta kahjuhüvitist kuue kuu palga ulatuses, milleks on 31 458,36 eurot.

Kuusikule maksti pärast skandaali ametist tagasiastumisel välja palk 1,5 tööpäeva eest. See on 374,5 eurot (proportsionaalselt töötatud ajale). Lisaks ka esindustasu 74,9 eurot.

Kuusik ütles ametist taganedes, et tegi seda üksnes valitsuse töörahu, oma maine puhastamise ja perekonna kaitsmise huvides. "Kinnitan jätkuvalt, et minu vastu esitatud süüdistused on laim – ma ei ole vägivallatseja," kinnitas Kuusik oma avalduses toona.