Väest loata lahkumise seletuskirjad, distsiplinaarjuurdluse käigus vorbitud ettekanded - säärane info rippus vabalt avalikult aastaid kaitseväe dokumendiregistris. Ühtlasi oli seal isiklikku infot ajateenijate terviseandmete kohta. Dokumendid olid kõigile huvilistele avalikud kaitseväe töötajate tõttu, kuna nemad peavad dokumendid vastavalt sisule märkima asutusesiseseks kasutuseks. Asutusesisene kasutamine tähendab omakorda seda, et kuigi dokumendi nimi võib olla registris näha, pole selle sisu avalik.

Kuigi kaitsevägi sulges dokumendiregistri kohe, pole aasta jooksul registrit taas avatud. Selgus, et vana süsteemi ei saagi kasutada nii, et delikaatne info oleks uudishimulike silmade eest peidetud. “Kaitseväe küberturbe spetsialistide hinnangul ei olnud võimalik kõnealusel avalikul dokumendiregistril rakendada piisavaid turvameetmeid, et tagada nii kaitseväe teabe kui ka teiste süsteemide ja nende kasutajate turvalisust ning seetõttu otsustasime selle sulgeda,” põhjendas kaitseväe pressijaoskonna ülem major Arvo Jõesalu.

Millal uus dokumendisüsteem avatakse, pole selge. “Kaitsevägi teeb ettevalmistusi uue avaliku dokumendiregistri kasutuselevõtuks, aga hetkel on tähtaegadest vara rääkida,” nentis Jõesalu. Kuigi ajakirjanikel ega lihtsalt huvitatud kodanikel pole võimalik kaitseväe dokumendiregistrist avalikke dokumente juba aasta aega vaadata, vastab kaitsevägi meediapäringutele ja kodanike teabenõuetele.

Kelle süül siiski täpselt dokumendiregistris delikaatsed andmed aastaid üleval rippusid, ei saa kaitsevägi vastata. Ka aasta aega hiljem käib Jõesalu väitel veel menetlus, seega ei ole ka selge, mitu töötajat olid veaga seotud ning mis trahv või karistus neid võib oodata.

Karistusseadustiku alusel ei saa kaitseväele kui riigiasutusele karistust andmekaitseinspektsioon määrata. Rikkumise tuvastamise korral saab AKI määrata trahvid aga kaitseväe töötajatele, kes dokumentidega hooletult ümber käisid. Trahvi suurus pole selge, kuni menetlus on lõppenud.