Mart Järviku tõukas suurde skandaali isamaalasest justiitsministri halb nõu?
Usalduskriisis visklev, ühe lühida intervjuu jooksul kaks korda valetamisega vahele jäänud maaeluminister Mart Järvik läkitas täna avalikkusele omapoolsed nägemuse sündmustest, mis kriisini viisid.
PRIA ei vaja kohtuskäimiseks ministri volitust, on minister Järviku peamine vastuväide.
„PRIA kui maaeluministeeriumi allasutus küsis minult volitust kahe kriminaalasja puhul, et nad saaksid esindada riiki vaidluses firmade vastu, kellelt nõutakse tagasi toetusraha.
Esimese ühekordse volituse kohtuasja lahendamiseks kirjutasin alla pärast seda, kui meie õigusosakonna jurist kinnitas, et tegemist on volitusega, millel ei ole tagasiulatuvat mõju.
Teise volituse puhul kinnitati mulle, et see on jätkuva kohtuprotsessi tarbeks olev volitus, mil on ka tagasiulatuv mõju. Ühtlasi tõusetus küsimus, kas tõesti peab minister iga kohtuasja ajamiseks PRIA-le eraldi volituse andma.
Selguse saamiseks volituste vajalikkuses ning kohtute vastavate nõuete seaduslikkuses ja põhjendatuses saatsime justiitsministeeriumile kirja küsimusega, kas PRIA üldse vajab ministri volitust või omab ta seadusjärgset esindusõigust avalik-õiguslike nõudeavalduste esitamiseks.
Oktoobri alguses tuli vastuseks justiitsminister Raivo Aegi allkirjastatud kiri, mis kinnitab, et PRIA võib riiki kohtus esindada ilma ministri volituseta. Teisisõnu, ka seda üht volitust poleks mul
tegelikult vaja olnud alla kirjutada,” teatas minister mõne tunni eest avalikkusele.
Ei ole selge, kas justiitsminister Raivo Aeg andis nii halba nõu meelega või kogemata, ent maaeluministeeriumi põhimäärus ütleb igatahes sõnaselgelt, et ministeeriumit selle valitsemisala piires esindab ikka minister, või siis volituse alusel mõni teine isik.
Põhimääruse 3. peatükis pealkirjaga „Ministeeriumi juhtimine” seisavad igatahes paragrahv 8 all järgmised punktid:
„Minister /.../
4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
5) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;”.
