Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba kaheksa aastat. Tulemused on olnud aastate lõikes stabiilsed ning eksam on abiturientidele jõukohane.

2019. aastal tegi eesti keele eksamit 6679 eksaminandi ja eksami keskmine tulemus oli 62 punkti. 100 punkti sai sel korral 7 õpilast (2018 – 3 õpilast), üks õpilane sai 0 punkti ning eksam jäi tal sooritamata.

2019. aasta eesti keele riigieksami keskmine tulemus jäi eelmiste aastate tulemustega võrreldes samale tasemele (62 punkti). Kõrge tulemuse (80 või enam punkti) saanud eksaminandide osakaal oli pisut suurem kui eelmisel aastal (2019 – 17,6%, 2018 –16,2%), kuid üldiselt pole kõrgete tulemuste osakaal viimase viie aasta jooksul palju kõikunud. Madala tulemuse (kuni 20 punkti) saanud eksaminandide osakaal on endiselt väike ja 2019. aastal jäi see alla 1%.

EKSAMITULEMUSTE PINGEREAD

Kliki allolevatel tabelitel tekstile "keskmine punktisumma," et moodustada pingerida.

Allolevates pingeridades on arvestatud kõikide koolide kõikide õppevormidega. (Kaugõpe, päevane õpe, mittestatsionaarne õpe, statsionaarne koolipõhine õpe, statsionaarne töökohapõhine õpe, õhtune õpe).

Lisaks riigieksamitele tuli gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada ka koolieksam ja uurimistöö. Kokkuvõttes on 2019. aasta riigieksamite tulemused võrreldes varasemate aastatega jäänud stabiilseks, teatab Innove riigieksamite ülevaates.

Võõrkeeleeksamite osas märkas Innove suuremat huvi erinevate võõrkeeleksamite valimisel ja ka üha enam noori esitab keeloskustaset kinnitava tunnistuse.

Eesti keel teise keelena

Eesti keele teise keele riigieksamit tegi sel aastal kokku 2329 õpilast, eksami keskmine tulemus oli 63,5 punkti, mis on aasta-aastalt pisut tõusnud (2018 – 63,4; 2017 – 60,1) ning kasvanud on ka maksimumpunktide saavutanute arv – 100 punkti sai sel aastal 16 õpilast (2018 – 7). Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1367 õpilast.

Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalik õppida kitsast (8 kursust) või laia (14 kursust) matemaatikakursust. Kitsast matemaatikakursust õppinu võis valida ka laia matemaatikakursuse eksami ja vastupidi. Kitsa kursuse matemaatika põhieksami valis sel aastal 3718 ja laia matemaatika kursuse põhieksami 4466 eksaminandi.

Matemaatika

Nii nagu eelnevatel aastatel, oli ka sel aastal laia matemaatika eksami valinuid rohkem. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 51,1 punkti.

Kitsa matemaatika eksami tulemus on eelmise aastaga sarnane (2018 – 37,4 p), laia matemaatika eksami tulemus on sel aastal pisut langenud, kuid samas suurusjärgus üle-eelmise aastaga (2018 – 55,6; 2017 – 51,8). Kitsa kursuse matemaatika eksamil sai 100 punkti sel aastal 2 õpilast (2018 – 8), kuid laia matemaatika eksamil saavutas maksimumpunktid 39 õpilast (2018 – 37). Kitsa kursuse matemaatika eksamil sai 0 punkti 12 ja laia kursuse eksamil 15 õpilast.

Kui veel mõned aastad tagasi valiti kitsa ja laia matemaatikakursuse eksamit enam-vähem võrdselt, siis nüüd on eksaminandide valik rohkem läbimõeldud. Näiteks 96% kitsast matemaatikakursust õppinud eksaminandidest valis ka kitsa matemaatikakursuse eksami. Samas valis vaid 76% laia matemaatikakursust õppinud eksaminandidest laia eksami. Eesti õppekeelega eksaminand valis rohkem laia kursuse eksami (ca 59%) ja vene õppekeelega eksaminand kitsa kursuse eksami (ca 55%).

Eelmise aastaga võrreldes on laia kursuse eksami populaarsus tõusnud naissoost õppurite hulgas (+5 protsendipunkti) ja langenud noormeeste hulgas (-3 protsendipunkti).

Nagu ka varasematel aastatel, lahendati ka sel korral paremini tuttavaid algoritmilisi ülesandeid, halvemini aga pikema lahenduskäiguga ja loovamat lähenemist nõudvaid ülesandeid. Tööde ja
tulemuste analüüs on selgelt näidanud, et juba aastaid on paljudele eksaminandidele probleemiks just põhikoolis tekkinud lüngad. Mustreid oli märgata ka eesti ja vene soorituskeelega eksaminandide tulemuste võrdlemisel. Võib öelda, et vene soorituskeelega eksaminandide põhiteadmised olid paremad, aga eluliste ülesannete ja tavapäratute olukordade lahendamisega said eesti soorituskeelega eksaminandid paremini hakkama.

Riigieksamite läbiviimist korraldab SA Innove. Innove on Eesti hariduse kompetentsikeskus. Personaalse hariduse edendajana töötab Innove välja õppimist ja õpetamist toetavaid uuenduslikke lahendusi, korraldab eksameid, teste ja uuringuid, vahendab eurotoetusi.