Päästeamet ja Elektrilevi andsid riigikogulastele ülevaate Kagu-Eestit räsinud tormist
Toetusrühma juhi Anneli Oti sõnul andis torm hea õppetunni, kuidas tulevastes kriisiolukordades paremini toime tulla. „Sellist tormi pole Kagu-Eestis nähtud aastaid ning kuna valmisolekut polnud, halvas see piirkonna juba esimestel tundidel. Paljudel omavalitsustel on kriisiplaanid küll olemas, aga kui mobiilside puudub ja infot edastada ei saa, siis on need kasutud,“ ütles Anneli Ott. „Kahtlemata andsid ametkonnad ja kohalikud inimesed oma parima, kuid kindlasti on vaja parandada nii reageerimisvõimet kui ka rollide jaotust, et tulevikus selliseid olukordi paremini koordineerida.“
„Kagu-Eesti juhtum näitas ilmekalt, et kriisi lahendamiseks puudus keskne koordinaator, kes oleks hinnanud riske ja nende ulatust. Üks ettepanek on see, et seda rolli võiks kanda päästeamet, kes tagaks inimestele ja omavalitsustele parema valmisoleku sellisteks kriisideks ja koordineeriks asutustevahelist koostööd kriisiolukordade lahendamisel. Vastutus oma ülesannete täitmise eest jääks igale ametkonnale,“ ütles kohtumisel päästeameti juht Kuno Tammearu.
„Harukordne torm on ühtlasi ka ääretult väärtuslik õppekoht. Elektrilevil on aastakümnete pikkused kogemused ulatuslike tormikahjude likvideerimisel elektrivõrgus. Enne tormi tegime kriisiõppusi, leppisime kohalike omavalitsustega kokku prioriteetseid objekte, kuid saime tõestust, et lahing on parim treening, mis aitab meelde tuletada, et katkematu elektriühendus ei ole kunagi enesestmõistetav,“ ütles Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend. „Mul on hea meel, et me oluliste osapooltega koos täna tormist järeldusi teeme. Taolisteks äärmuslikeks sündmusteks valmisolek tähendab pidevat eesmärgipärast koostööd.“
Riigikogu Kagu-Eesti toetusrühma järgmine kohtumine on 11. detsembril majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasaga.
27. oktoobril räsis Lõuna-Eestit tugev torm, mis jättis elektrita üle 60 000 Elektrilevi kliendi. Eriti hull oli olukord Valga-, Võru- ja Põlvamaal. Nii näiteks jäi tundideks elektrita ka terve Võru linn ja Lõuna-Eesti haigla sai tööd jätkata üksnes avariigeneraatori toel. Elektrivarustuse katkemine jättis suure hulga inimesi ilma ka veest ja küttest.
