Aastatuhande vahetusel rullus lahti suur tüli, mille juured ulatusid lausa 1940. aastani. Selles konfliktis oli suur roll ka advokaat Urmas Arumäel.

1997. aastal tegid riigiisad omandireformi aluste seaduses paranduse, mis ütles, et riigil on õigus tagastada ka säärast vara, mille ostu-müügileping sõlmiti vahetult enne 1940. aasta riigipööret, aga mille vormistamine jäi pooleli. Seda kasutas ära baltisakslaste võsu Raul Riemer, kes esitas kohtule vanal kirjutusmasinal trükitud paberi, mis koostati väidetavalt natsiaegses Berliinis ja leiti Arumäe abil Venemaa avarustest.

Dokument väitis, et Riemeri vanaisa ostis vahetult enne Eesti venelaste küüsi langemist kaugetelt sugulastelt kinnisvara, sealhulgas kuus maja Kadriorus Urmas Arumäe selgitas, et “leidis” dokumendi kuskilt Venemaa arhiivist. Kohtule esitati aga dokumendi koopia, hiljem olevat originaaldokument ära kadunud.

Kadrioru majades elanud inimesed pidasid dokumenti võltsinguks, kuna keegi polnud kuulnud enda vanematelt või lähisugulastelt, et hooneid oleks plaanitud müüa. Lisaks oli dokumendi põhjal üht majaomanikku müügitehingus tema lähisugulane volikirja alusel esindanud. Volikirja oli kinnitanud notar, keda pole aga kunagi eksisteerinud. Sakslased kinnitasid, et notarit Hans Melshessnerit pole olemas.

Allkirjad 1940. aastal valminud dokumendil olid justkui pastakaga kirjutatud. Pastapliiats leiutati aga 1941. aastal. Lisaks näitasid arhiivipaberid, et majad kuulusid 1940. aastal siiski müüjatele, mitte Raul Riemeri vanaisale.

Urmas Arumäe “leitud” dokument, nagu ta väitis, aitas Riemeril saada siiski enda valdusesse mitukümne miljoni krooni väärtuses kinnisvara. Mitmed kahtlused dokumendi õigsuses toona tehingut ümber ei lükanud. 1999. aastal esitas üks majaelanik avalduse väidetava võltsitud dokumendi uurimiseks kriminaalpolitseisse, 2001. aastal uuris süüdistusi ka politsei.

Urmas Arumäe oli seotud ühe hämara tehinguga ka ligi kümme aastat tagasi, kui ta konsulteeris Viimsi vallavanemana töötades firmat, millega Viimsi vallavalitsus lepingu sõlmis. Arumäe oli 2008. aastal esitanud lahkumisavalduse, et Viimsi vallavanema positsioonilt minna. Siiski jõudis vallavalitsus Arumäe viimasel tööpäeval sõlmida lepingu advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partneritega. Leping läks vallale maksma üle miljoni krooni. Arumäe kinnitas, et samal ajal annab ta ka ise advokaadibüroole nõu. „Nemad pöördusid minu poole ja kuna ma tunnen valda ja selle õigusakte hästi, siis olen ka nõu andnud,” rääkis ta toona.

Kumbagi juhtumit Arumäe ei mäletanud piisavalt hästi, et neid kommenteerida. Küll märkis Arumäe, et politsei temaga 2000. aastate alguses ühendust ei võtnud, et võimaliku dokumendi võltsimise kohta uurida.