Contra: lätlaste võitmine on see kõige magusam asi!
Kui luuletaja ja tõlkija Contra, kodanikunimega Margus Konnula (45) kõrval Võrus ringi kõndida, on ilmne, et kõik teavad teda. Kohvikus rõõmustab teenindaja, et kirjanikuhärra võttis läbi astuda. Pilditegemise juures kihistavad heatahtliku äratundmisega sealsamas selfisid klõpsivad teismelised tüdrukud. Raamatukogus, kus Contral on isiklik töölaud, on kõik töötajad teda nähes rõõmsad ja heatahtlikud. Kuulus ja armastatud mees, võta või jäta. Jutuajamine käis nii, et küsitletav kõneles võru ja küsija eesti keelt.
Tulid otse raamatukogust – kas jälle vanu ajalehti lugemast?
Neid ma enam nii palju ei loe, mul on juba välja nopitud, mis vaja. See huvi algas nii, et kümmekond aastat tagasi tegin valla lehte ja mul tuli mõte, et sinna võiks teha vanade Urvaste uudiste rubriigi. Alguses lugesin ainult nõukaaegset Töörahva Elu, aga siis avastasin, et netist saab igasuguseid muid lehti ka lugeda, need on puha digiteeritud. Läksin kirjandusmuuseumisse ja otsisin välja kõik Kuldre, Urvaste ja Uue-Antsla uudised, nüüd on mul omakandi uudistest suhteliselt korralik andmebaas. Neid ma siis sotsiaalmeedias jagan, üks kooliuudiste-teemaline raamat on ka välja tulnud. Selliseid on põhjust veelgi teha, kahju ainult, et Siiriuse haridusseltsi sajas sünnipäev on juba möödas, sellest seltsist on väga palju uudiseid. See oli võimas selts, nimi jäi nõukaajal kolhoosigi nimeks. Põnev on lugeda ja märgata, et tegelikult ei ole peaaegu midagi muutunud. Äratundmisrõõmu on palju.
Oled nii kohutavalt hõivatud. Mis asjad need on, mille pärast meie kokkusaamise aega oli nii keeruline kokku leppida?
