Kõigepealt, Ratas saaks edasi peaminister olla, mis näib olevat tema põhiline huvi.

Teiseks, selgelt jaburaid asju ei saaks niisama hõlpsalt teostada, vaid oleks vaja laiemat kandepinda.

Kolmandaks, opositsiooni ja koalitsiooni vahel peaks tekkima dialoog ja võiks lausa juhtuda, et mõne asja vastu hääletavad koos EKRE ja osa sotse või EKRE ja osa Reformierakonda. See sunniks ka EKRE lõpuks ometi sisenema Eesti vabariigi poliitilisse protsessi.

Mõistagi saaks selline asi sündida vaid opositsioonierakondade juhtide vaikival heakskiidul, ehkki nad ise ei tohiks mu meelest sellise aktsiooniga kaasa minna.

Aga eelarve saaksime ehk parema, pensionisüsteemi lõhkumine arutataks võib-olla ekspertide osalusel läbi, vähemuste kiusamine valitsuse poolt lõpeks arvatavasti ära (kui just Isamaa ei näeks selles viisi osa korruptiivses EKREs pettunud valijaid endale haarata), lapsepõlvesõprade riigiröövimisi ei mätsitaks enam nii struktuurselt kinni jne jne.