VIDEO | Valitsuse pressikonverentsil põhiteemaks pension: investeerimiskonto mehhanism võib rakenduda pensionireformist hiljem
Pressikonverentsi peamiseks teemaks oli mõistagi täna valitsuse poolt heaks kiidetud kogumispensioni teise samba muudatused, mille tulemusel muutub sambas raha kogumine vabatahtlikuks ja tekib võimalus kogutud raha enne pensioniiga kasutusele võtta.
Helme ütles, et kui tavaliselt on valitsuse kabinetinõupidamine pigem rahulik, siis pensionireformi teemal oli arutelu elavam.
"Ministeeriumitelt tuli umbes 25 muudatus- või parandusettepanekut. Neist suurem osa, vist oli 21, on kas osaliselt või täielikult arvestatud," ütles Helme.
Ettepanekuid (179) tuli ka huvigruppidelt. Need puudutasid Helme sõnul nii sõnastusi kui ka suuremahulisi sisulisi ettepanekuid kogu Eesti pangandusturu või pensionisüsteemi muutuste kohta.
"Neid pole veel sisuliselt läbi arutatud," ütles Helme. "Eelnõu väljatöötamise ja edasise menetluse käigus on rahandusministeerium ja ka mina väga pingutanud, et sisulisi ettepanekuid arvesse võtta. Aga teeme selget vahet ka sellel, et meil on turuosalised, kelle eesmärk on reform peatada või nurjata. Nendega pole mõtet pikka diskussiooni pidada," ütles Helme.
"Soovime esimese lugemise (riigikogus - toim) ära teha veel detsembris. Tõenäoliselt jaanuari lõpuks peaks selle seaduse saama välja kuulutatama. Rakenduslikud sammud tehakse ilmselt augustis ja esimesed väljamaksed peaksid olema 2021 jaanuaris," ütles Helme. "Ei kahtle hetkekski, et ka parlamendis ootab meid väga elav debatt," lisas ta.
Kogu seaduseelnõus on Helme sõnul kõige uuenduslikum asi investeerimiskonto süsteemi käima saamine, mis aga võib juhtuda mõni kuu hiljem, kui reform ise jalad alla saab.
"Selle mehhanismi väljatöötamine on olnud seadusloome üks ajamahukamaid tükke. See on olnud koostöös pankadega ja muude finantsinstitutsioonidega. Meie eeldus on see, et need institutsioonid on ise huvitatud sellest, et see hakkaks koos reformiga kohe tööle," ütles Helme.
"Oleme ka arvestanud võimalusega, et see investeerimiskonto rakendub ajaliselt hiljem kui reform ise. Loodame, et see ajaauk ei saa olema väga pikk," ütles Helme.
Reinsalu tunnustas rahandus- ja sotsiaalministeeriumi eksperte, kelle kokku pandud 112 leheküljeline reformi eelnõu seletuskiri oli ette valmistatud suure pühendumusega.
Küsimuste voorus olid ministrid sunnitud vastama ka seda, mis plaanid neil endal seoses reformiga on. Selgus, et nende elu see ei muuda. Martin Helme pole teise sambaga liitunud, ega kavatsegi. Reinsalu, Kiik ja Ratas jätkavad kogumist. Kusjuures Reinsalu soovitas seda teha ka Helmel.
Kiik rääkis ka sotsiaalministeeriumi ettepanekust, mille kohaselt võiks praeguse 2%+4% süsteem muutuda selliseks, et riigi poolt panustatav 4% jääks teise sambasse ja 2% tuleks palgana inimestele otse kätte, ent Helme sõnul sai see diskussioon juba peetud suvel.
"Augustis lõime põhijooned lukku. Võime ju seda uuesti korra arutada, aga kui tõsimeeli tahaksime selle eelnõusse sisse panna, siis liiguksime selle eelnõuga päris algusesse tagasi. Sellel ei ole ei EKRE ega Isamaa toetust," ütles Helme.
Eesti esitab taotluse Arktika nõukogus vaatlejastaatuse saamiseks
Tänasel kabinetinõupidamisel kiitis valitsus istungi otsusena ka heaks, et Eesti esitab taotluse saada vaatlejastaatus Arktika Nõukogus. Välisministeerium moodustab vaatlejastaatuse taotlemise ettevalmistamiseks töörühma, kuhu on kaasatud ka teised ametkonnad.
Arktika Nõukogu on üks olulisemaid regiooni küsimusi käsitlevaid koostööfoorumeid ning tegeleb Arktika säästva arengu ja keskkonna kaitsmisega. Eesti taotleb nõukogus vaatlejastaatust, sest see annab võimaluse olla rohkem ja rahvusvahelisemalt kaasatud Arktikaga seonduvate teemadega. Eesti on kõige põhjapoolsem mitte-Arktika riik ning seega otseselt seal toimuvastest arengutest mõjutatud.
"See on vägagi majanduslikult, aga ka julgeolekuslikult ja ressursside mõttes huvitav piirkond," ütles Reinsalu.
Valitsus külastab PERH-i
Pärastlõunal suundub valitsus Tanel Kiige juhtimisel Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus valitsus tutvub haiglaga ja arutab tervisevaldkonna teemadel. Teemaks saab olema ka vähiravi ja vaimse tervise olukord Eestis.
