Balti riikides tunnevad end kõige turvalisemalt Eesti ja kõige ebaturvalisemalt Läti inimesed
Uuringus osalenud inimesed hindasid, milline on nende finantsiline, töökoha ja tervisega seotud, füüsiline ning riiklik turvatunne. Võrreldes sama uuringu 2017. aastal läbi viidud tulemustega on eestimaalaste turvatunne kasvanud kõige enam just tööga soetud küsimustes.
Mure tervise pärast jätkuvalt suurim
„Jätkuvalt tunnevad eestimaalased suurt hirmu tervisega seotud ohtude ees. Kõige enam peljatakse mõne tõsise haiguse saamist, mis nõuab pikaajalist ja kulukat ravi. Samuti muretsevad enam kui pooled eestimaalased, et haiguse korral ei saada piisavalt kvaliteetset meditsiinilist abi. Need hirmud on paljuski põhjendatavad aastaid kestnud väljakutsetega saada kiiresti eriarsti juurde,“ kirjeldas ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma.
Hirmud töökaotuse ja riigi julgeoleku pärast vähenevad
Käesoleval aastal tunneb 38 protsenti eestimaalastest hirmu, et töökoha kaotuse korral ei õnnestu neil leida uut tööd. Lätis ja Leedus on sama näitaja vastavat 46 ja 45 protsenti. Kõigis kolmes Balti riigis on see näitaja kahe aastaga oluliselt paranenud.
Riikliku julgeoleku ning poliitilise ja majandusliku stabiilsusega seotud turvatunne kasvas võrdluses kahe aasta tagusega kõigis kolmes Balti riigis – kõige enam Leedus ning kõige vähem Eestis. Endiselt tunneb võrreldes Eesti ja Leedu elanikega märkimisväärselt suurem hulk lätlasi hirmu riikliku julgeoleku pärast. „Eestimaalastest pelgab militaarset konflikti 35 protsenti elanikest, mida on lausa 10 protsenti vähem, kui kaks aastat varem läbiviidud uuring näitas,“ lisas ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap.
Füüsiline julgeolek on jätkuvalt kõige tähtsam
Nagu varasemalt peavad inimesed ka praegu kõige olulisemaks enda füüsilist turvalisust, mis väljendub kuritegevuse ja inimeste vastu suunatud rünnakute väheses tajumises. Kui Eesti ja Leedu inimeste hirm näiteks organiseeritud kuritegevuse või tänaval rünnaku ohvriks langemise ees on vähenenud, siis Lätis pole kahe aastaga muutust toimunud. „Isiklikust turvatundest rääkides kardetakse kõige enam jätkuvalt oma laste turvalisuse ja rünnaku ohvriks langemise pärast,“ kinnitas Uusma.
Materiaalne turvatunne Eestis kasvab
Kolme Balti riigi võrdluses tunnevad eestimaalased end materiaalselt ja rahaliselt kõige kindlamalt. Järjest vähem muretsetakse selle pärast, et rahaliste võimaluste pärast pole haridus kättesaadav. Samuti on vähenenud hirmud üüri- ja kommunaalmaksete tasumise võimekuse pärast, aga ka inimeste hirm selle ees, et keegi varastab ära nende auto või jalgratta.
Ometi on võrreldes kahe aasta taguse uuringuga kasvanud eestimaalaste hirm seoses võimalike äikesekahjustuste ja elektrivõrgu ülepingetest sündivate kahjudega. „Kindlustusseltsina on meile oluline olla kursis inimeste ohutajudega igas valdkonnas. Positiivne on, et üldine turvatunne ühiskonnas kasvab. Samas näeme igapäevaselt, et näiteks kliimamuutuste tagajärjel sagenevad looduskatastroofid ja tormid tekitavad probleeme jällegi juurde. Ehkki loodusõnnetustega seotud inimeste ohutajud pole viimastel aastatel suurt muutust läbi teinud, siis näeme ennetavalt ka ettevõttena vaeva, et see negatiivne jalajälg ühiskonnale väheneks,“ lisas Konsap.
Uuring on läbi viidud koostöös Läti avaliku arvamuse uuringu keskuse SKDS-iga ning selles osales 1005 inimest nii Eestist, Lätist kui ka Leedust. Kokku on andmestikus seega enam kui 3000 inimese vastused vanusevahemikus 18-74 aastat. Varasemalt on sama uuring läbi viidud aastatel 2014, 2015 ja 2017.
