"Lõpuks ometi,” ütles Paet. "Olen aastaid rääkinud, et peaksime Arktika Nõukogus vaatlejastaatust taotlema ja nüüd on see samm siis astumisel," lisas ta.

Paeti sõnul on Arktika muutumas geopoliitiliselt järjest olulisemaks ning sealsed arengud mõjutavad otseselt ka meid. Seetõttu tasub kasutada kõiki diplomaatilisi võimalusi piirkonna tuleviku osas kaasarääkimiseks.

"Kliimasoojenemise tõttu on tõusnud riikide ja ettevõtete huvi Arktika piirkonna vastu," ütles Paet. " Jääkatte sulamine võimaldab ligipääsu Arktika uutele nafta ja gaasi leiukohtadele ning nende hõlvamisega kaasnevad ka võimalikud pinged riikide vahel. Näiteks Venemaa on viimase kümnekonna aasta jooksul teinud suuri investeeringuid oma Arktikas asuvate relvajõudude arengusse," ütles Paet ning lisas, et samuti on Arktikas jää taandumise tõttu muutumas laevatatavaks uued veeteed, millest üks olulisemaid on Aasiat Euroopaga ühendav meretee Põhja-Jäämerel piki Venemaa põhjarannikut. “Meil on võimalik panustada sellesse, et Arktikas püsiks rahu ja hea rahvusvaheline koostöö ka tulevikus," lisas Paet.

Sel nädalal asutas Paet Euroopa Parlamendi Arktika-sõprusgrupi, mille eesmärk on tihendada Arktikast huvituvate saadikute koostööd ning toetada Euroopa Liidu Arktika-suunalist tegevust ja jagada teadmisi piirkonna ees seisvate arengute osas.