Septembrikuu lõpp tõi avalikkuse ette mudilaste kasvatusmeetodeid puudutava õppekava, mis üllatas paljusid oma vanamoodse loomu tõttu. Rahvuslikke aateid ülistav ning mõningate asjatundjate sõnul üsnagi tagurlikke kasvatusmeetodeid propageeriv prooviversioon leidis laialdast vastukaja ka muukeelse elanikkonna seas - dokumendis toodi ebaõnnestunud sõnastuses välja vastuolulisi seisukohti vähemusrahvuste suhtes.

Omamoodi meediakünnist ületav väärtus oli ka dokumendi kujunemislool: avalikustatud tööversioon polnud ainus HTM-i poolt välja töötatud variant, mis lõi omakorda pretsedendi kahte erinevat töörühma ning protsessi puudutava tööahela suhtes: miks ei läinud käiku esimene, modernsem tööversioon? Kes ja millist rolli ahelas mängis?

Küsimärkide tohuvabohus saatis Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Katri Raik, haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise, kus palus nelja küsimuse näol toimuvas selgust saada.

Allpool on toodud välja Katri Raigi küsimused ning HTM-i vastused:

1. Mille alusel ja millise täpse lähteülesandega [esimene - tom.] töörühm kokku kutsuti? Kuidas valiti töörühma liikmed? Kas see töö oli eraldi tasustatud?

24.09.2018 moodustas kantsler Tea Varrak käskkirjaga alushariduse seaduse töörühma. Töörühma lähteülesanne oli koostada alushariduse seaduse eelnõu teesid ja ettepanekud kaasnevate õigusaktide muutmiseks. Õppekava on üks kaasnev õigusakt, mille muutmine peab käima paralleelselt seaduse muutmisega.

Septembris võeti Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonda tähtajaliselt tööle õppekava projektijuht Kristina Mägi. Tema ülesanneteks olid muudatusettepanekute ettevalmistamine koolieelse lasteasutuse riiklikusse õppekavasse ja koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava arendustöögrupi ja ministeeriumide ning partnerite esindajate sisendi läbitöötamine ja eelnõu ettevalmistamine. Ta moodustas arendustöögrupi, kellele anti lähteülesanne tulenevalt Mägi lepingust – esitada ettepanekud õppekava muutmiseks.

2. Mille alusel ja millise lähteülesandega kutsuti kokku nn teine töörühm, kes on koostanud uue lasteaia riikliku õppekava kontseptsiooni?

Teine töörühm kutsuti kokku praeguse kantsleri korraldusel ja lähteülesandeks oli koostada õppekava terviktekst silmas pidades sujuvat üleminekut lasteaiast kooli ja sidusust põhikooli
riikliku õppekavaga, pidades muuhulgas silmas esimese töörühma poolt tehtud ettepanekuid.

Seaduse eelnõu on hetkel tööfaasis ning sellega tegelevad Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud olid esindatud ka teises töörühmas. Seaduse eelnõu välja töötamisega seonduvalt kohtuvad ministeeriumi ametnikud sel nädalal ka varasema töörühmaga, et tähtsamaid punkte arutada.

3. Palun selgitada, kes olid teise töörühma liikmed ning mille alusel tehti antud valik? Kas see töö oli töörühmaliikmetele eraldi tasustatud?

Teise töörühma koostamisel lähtuti sellest, et kaasatud oleks iga ainevaldkonna tugevad sisueksperdid ja ministeeriumi poolelt alushariduse seaduse eelnõuga tegelevad ametnikud.

4. Milline on avalikkusele arvamuse avaldamiseks saadetud lasteaia riikliku õppekava kontseptsiooni edasine menetluskäik?

18. novembrini 2019 saavad kõik huvigrupid esitada oma tagasisidet praeguse lasteaia riikliku õppekava tööversiooni kohta. Peale seda koondame ja analüüsime saadud tagasisidet ning enne selle aasta lõppu on plaanis edasi liikuda töörühmaga, milles on esindatud liikmed mõlemast töörühmast.

Nagu näha, jäi ekspertide töö tasustamine ning töörühmade liikmete valimine haridus- ja teadusministeeriumi vastuses kajastamata. Lisaks jäi vastuseta ka Katri Raigi palve saada viide loodava alushariduse seaduse eelnõu materjalidele, mis olid aluseks kõnealuse kontseptsiooni väljatöötamisele.

Katri Raigi pöördumisele on võimalik saada ligi siit.

Haridus- ja teadusministeeriumi vastust saab näha siit.