Iltalehtis ilmus õhtul artikkel, mis algab sellega, et kindlas kõnevormis räägitakse, kuidas Eesti valitsus koostöös Läti ja Leeduga valmistab ette plaani B juhuks, kui NATO ei suuda täita oma kohustusi Balti riikide ees.

Taustaks olgu öeldud, et see järeldus põhineb siseminister Mart Helme tänasel intervjuul samas väljaandes ehk Iltalehtis. Seal rääkis Helme, et Eesti valmistab koos Läti ja Leeduga ette tagavaraplaani, kuna NATO-le ei saa enam alati lootma jääda. Ta viitas, et NATO on suisa kriisis. Helme sõnutsi on Soome Eesti plaan B julgeoleku puhul. "Soome on alati olemas," teatas Helme.

Õhtu jooksul on Jüri Ratas, Jüri Luik ja mitmed teised Keskerakonna ning Isamaa esindajad tormanud seda verbaalset tulekahju kustutama - on rõhutatud, et meie liikmelisust NATOs pole vaja küsimärgi alla panna.

Helme laused aga on hakanud oma elu elama. Sealse kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna juhataja Janne Kuusela ütles Iltalehtile, et Eesti plaan tuli talle üllatusena. Ta ei mõista ka, mida pidas Helme silmas rääkides Soomest kui plaanist B. Ta oletas, et ehk mõtleb Helme seda, et kui Põhja-Euroopas on suurem kriis, mõjutab see nii Eestit kui Soomet.

Kuusela rõhutas, et Soomel on omad plaanid, Baltimaadel omad. Tema sõnutsi põhinevad need NATO eesmärkidel, pole mingit eraldi plaani. Küsimuse peale, kuidas reageeriks Soome kutsele osaleda plaanis B, kostis ta, et ta ei taha spekuleerida, sest taolisi arutelusid pole üldse olnud.

Ta lisas ka, et on koos kaitseminister Antti Kaikkoneniga Rootsis Stockholmis Põhjamaade kaitseministrite kohtumisel, kus on ka Balti kaitseministrid, ja mingist plaanist B pole seal midagi räägitud, kuigi kohal on ka Eesti kaitseminister Jüri Luik.

Ennist saatis Luik Eesti pressile avalduse, kus toonitas, et Eesti valitsus pole kunagi arutanud ega kavatse arutada mingit plaani B. "Sellised jutud on absurdsed, need ainult õõnestavad NATO ühtsust ja nõrgendavad heidutust. "