Valitsus otsustas tänasel erakorraliselt istungil vabastada maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, kes seisis seaduste täitmise eest ministeeriumis.

Nüüdseks oma vabastamist ootav maaeluminister Mart Järvik kasutas Lemettist vabanemiseks Avaliku teenistuse seaduse punkti, mis lubab ministeeriumi tippjuhi vabastada koostöö mittesujumisel ministriga. Seejuures seletas ta ka valitsusele pikemalt, milles siis koostöö mittelaabumine seisis.

EKRE-sse kuuluva Järviku mõttearendusest tuleb otse välja, et tema nägemuses peavad ametnikud poliitikule nö kulpi lööma, olgu seadus missugune tahes. Seejuures nõustusid ka kõik ülejäänud valitsuse liikmed, sealhulgas ka Keskerakonnast ja Isamaast Lemetti vabastamise poolt olles nende samade põhjendustega.

Järviku nägemus on täismahus toodud valitsuse tänase korralduse seletuskirjas.

„Ettepanek kantsleri ametist vabastamiseks koostöö mittelaabumise tõttu tuleneb erinevatest arusaamadest ministeeriumi aparaadi ja allasutuste (VTA, PRIA jt) rolli kohta riigivalitsemisel,“ seletab Järvik, kes muuhulgas riigisekretäri poolt koostatud raporti kohaselt ületas oma nägemust VTA tegevusest ellu viies oma volituste piire.

„Valitsusliidu üheks kõige olulisemaks prioriteediks on riigireformi läbiviimine, mis eeldab ka riigiaparaadi senise tegevuse ümbermõtestamist ja kaasajastamist. Valitsuskabinetis arutamisel olevate riigireformi põhimõtete kohaselt vajame kohanemisvõimelist ja tegusat riigiaparaati, senisest olulisemalt paindlikumat valitsemis- ja halduskorraldust, vajame bürokraatia vähendamist ning riigiaparaadi senisest efektiivsemat ja tulemuslikumat tegutsemist, sealhulgas osaluspoliitika kaudu,“ märkis Järvik.

„Alates ministri ametisse asumisest olen võtnud suuna sellele, et muuta nii maaeluministeeriumi aparaadi kui ka allasutuste, sealhulgas VTA ja PRIA, senist bürokraatlikku ja suhteliselt paindumatut tööstiili oluliselt paindlikumaks ning senisest märgatavalt enam sektoriga konstruktiivsele koostööle orienteerituks,“ kirjeldas ta oma tegevust, mille raames muuhulgas palkas Järvik oma õigusnõunikuks advokaat Urmas Arumäe, kes samal ajal esindas oma kliente ministeeriumi alluvuses oleva PRIA vastu kriminaalmenetluses.

Peagi kopsaka hüvitisega ametist priiks saav Järvik resümeeris mustvalgel, et seaduste kehtivusele tähelepanu juhtimine kujutab tema meelest endast „bürokraatlikku ja jäika tööstiili“.

„Kahjuks ei ole osa ministeeriumi ja allasutuste tippjuhtkonnast eesotsas kantsleriga ilmutanud soovi oma senise bürokraatliku ja sektorile vastanduva jäiga tööstiili muutmiseks. Selle kohta on mitmeid ilmekaid näiteid, eriti toiduohutuse ning EL-i toetuste valdkonnas.“

„Minu kui ministri koostöö kantsleriga hakkas mõranema alates sellest, kui otsustasin Riigikontrolli auditi alusel maikuus viia läbi erakorralise auditi toiduohutuse valdkonna juhtimisel ja koordineerimisel esinenud puuduste väljaselgitamiseks ning mille põhjalikule läbiviimisele osutas kantsler selget vastuseisu, nimetades seda ametnike traumeerimiseks. Sellest ajast alates on koostöö mittelaabumine järjest süvenenud, mistõttu mina ministrina ei saa pidada praeguse MEM kantsleri ametis jätkamist võimalikuks,” seisis Järviku seletuskirja lõpus.