Apteegireformi töörühm arutab ravimite müügi lubamist toidupoodidesse ning bensiinijaamadesse
Tuleva aasta 1. aprillil jõustuma pidanud apteegireform on keskerakondlasest apteegireformi töörühma liikme Tõnis Möldri hinnangul jõudnud patiseisu, millest välja aitaks apteekide omandipiirangu kaotamine. See tähendab, et peavalutabletti võiks soetada ka toidupoest või bensiinijaamast.
Mölder selgitas, et töörühm arutab veel kolme versiooni: “Esimene on apteegireformiga lõpuni minemine järk järgult. Teine versioon oleks kompromiss, kus uued reeglid ja piirangud kehtivad pärast 2015. aastat rajatud apteekidele. Kolmas variant oleks liberaalne, mis käsitleb omandipiirangu mahavõtmist.” Kolmas võimalus lubakski ravimid ka toidukaupluste lettidele. Möldri sõnutsi ükski stsenaarium kuidagi ravimite hinda ei muudaks, nende hulgi- ja jaehindu reguleeriks iga võimaluse puhul siiski riik nagu praegugi.
Mölder selgitas, et ravimite hindu reguleerib seadus aastast 2005. aastast. Ka apteegireformi puhul lähtutakse Möldri väitel heast ravimite kättesaadavusest ning stabiilsest ravimite hinnast. “Eesti ravimihinnad on Euroopa keskmisel tasemel või natuke kõrgemad, aga hinnad võiksid liikuda mõõdukas tempos,” ütles Mölder. Tema hinnangul on ravimite hinnad “pisut kõrgemad” Eesti turu suuruse tõttu.
2012. aasta riigikontrolli audit leidis aga, et ravimid Eestis on kallimad kui mitmetes teistes riikides ning patsiendi omaosalus ravimite ostmisel üks Euroopa suuremaid. Toona oli riigikontrolli ettepanek sotsiaalministrile algatada seaduse muudatus, et ravimite hulgimüügiga tegelev ettevõte ei võiks otseselt ega kaudselt omada apteeki. Nüüd aga ei paista riik auditi soovitusi kuulavat.
Mölder selgitas, et möödunud neljapäeval kohtusid turuosalised, kuid kompromissi ei tehtud. “Patiseis tuleb meil endal lahendada. Mulle tundub, et kui võtta parlament laiemalt, koalitsioon ning opositsioon koos, siis omandipiiranguteta turu versioonil on kõige rohkem lootust saada seaduseks, aga me pole milleski veel kokku leppinud,” rääkis Mölder.
Möödunud aastal leidis Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas Eesti Rahvusringhäälingus, et apteekides võimul olevad ettevõtjad on rünnanud omandipiirangute kehtestamise reformi igal võimalikul viisil, sealhulgas turunduskampaaniate ja lobitööga. “Nüüd on jõutud niikaugele, et on algatatud eelnõu, millega püütakse seadus tagasi pöörata, et oma võimu apteegiturul kindlustada,” teatas Alamaa-Aas. “Norrakad on kirjutanud hoiatava artikli sellest, kuidas võim apteegiturul on kolme suure välismaise apteegiettevõtte käes (kusjuures üks neist on Phonenix, kes meie turul tegutseb Tamro ja Benu nime all) ja nüüd on riik hädas sellega, et need ettevõtted dikteerivad kogu ravimipoliitikat riigis,” hoiatas ta.
Mölder ütles, et riigi huvi on pakkuda võimalikult hea ravimite kättesaadavus ning reformi esialgsel kujul jõustumine poleks seda taganud. “Me ei ole näinud [apteegireformi jõustumise eelsel ajal - toim.] ühtegi proviisorite ostutehingut näinud, lisaks pole näinud, et proviisorid oleksid valmis ise apteeke rajama. Oleks eeldanud, et proviisorid näitavad ise üles suuremat aktiivsust reformi elluviimisel,” rääkis ta. Mölder lisas, et kui proviisoritel oleks vaja olnud juriidilist abi või käendusmehhanisme, oleks pidanud neid aspekte valitsuse tasandil arutama, kuid selliseid ettepanekuid ei tehtud.
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et jääb enda seisukoha juurde, et hulgimüüjad ei tohiks omada apteeke, kuna apteegid käivad kaasas eelkõige tervishoiuga. Kiik nentis, et apteegireformi töögrupis on mitmeid erinevaid arvamusi, kuid Kiik avaldas lootust, et apteegireform saab siiski inimeste huvides läbi viidud ning esikohale ei jää apteekide majanduslikud huvid.
Eesti apteekide ühendus teatas täna, et üle 10 000 inimese andsid allkirja apteekide sulgemise vastu. Nimelt seisid ketiapteegides sildid, mis lugesid päevi apteekide sulgemiseni. Sildil seisis veel tekst: "Põhjuseks ebaõnnestunud apteegireform, mis jõustub 1. aprillil 2020. Samal põhjusel tuleb sulgeda veel ligi 300 apteeki. Sotsiaalministeerium ei näe apteekide kadumises probleemi.
Eesti Apteekrite liit kutsus ühendust aga hirmutamise osas korrale. "Kutsume ketiapteegiomanikke ühendavat Eesti Apteekide Ühendust üles lõpetama Eesti avalikkuse hirmutamise seoses lõpujärku jõudnud apteegireformiga," edastas liidu esinaine Ülle Rebane.
