Pressiteates heidab justiitsminister Harju Maakohtule ette, et sissetulevate asjade arv väheneb, kuid menetlusajad pikenevad. Minister märgib ühtlasi, et statistika näitab töökorralduses probleeme. „Ometi viitab seesama statistika vastupidisele, ministeeriumi arvutuste kohaselt suureneb kriminaalasjade arv tänavu rohkem kui 100 võrra ja tsiviilasjade arv 500 võrra,“ sõnas Harju Maakohtu esimees Meelis Eerik.

Minister märgib, et Harju Maakohtus on üldmenetluses keskmine lahendini jõudmise aeg 241 päeva, kuid jätab märkimata, et kohtutes keskmiselt 244 päeva. Seega lahendab Harju Maakohus asju keskmisest kiiremini. Sisuliselt heidab minister Harju Maakohtule ette, et tegemist on ühe kiiremini asju lahendava kohtuga.

Samuti ei ole Harju Maakohtul kõige suurem vanade asjade jääk. Taas kord näitab ministeeriumi statistika, et üle saja päeva menetluses olnud kriminaalasjades on Harju Maakohus neljast Eesti maakohtust teisel kohal. Aasta kestnud ja ligi kaks aastat kestnud kohtuasjades aga alles kolmandad.

„Muidugi on kohtumenetlusega seotud erinevaid probleeme, sageli on nende lahendamine ka kohtu käeulatusest väljas. Aga ministeeriumi statistika pinnalt etteheite tegemine Harju Maakohtu kohtuniku ja kohtutöö korraldusele on ebaõiglane nii kohtunike kui ka kohtu suhtes,“ kinnitas Eerik. „Kuigi tavainimese arusaamas kohtuveskid jahvatavad aeglaselt, oleme üks efektiivsemaid ja kiiremaid kohtuid,“ lisas ta.

Sellega on avalikkusele loodud ebaõige ettekujutus Harju Maakohtu tööst. Pretsedenditu järelevalve algatamise põhjus ei saa seetõttu olla õige ega tegelik.