AUTORIKÜLG | Maris Makko: ajaloost ja mälust, uhkusest ja häbist

Kui palju neid NSV Liitu astumise pooldajaid 1940. aastal õieti oli? Oli ju hulk vasakpoolseid kultuuritegelasi ja nn juunikommuniste...

Millalgi 2000. aastate alguses intervjueeris Eesti Päevalehe ajakirjanik Moskvas võimumeelset ajaloolast. Ta sai kuulda, kuidas Eesti justkui omal algatusel NSV Liitu astus ja muud säärast, mida sealpool ikka räägitakse. Intervjuu lõpetuseks ütles ajakirjanik: aitäh, aga ma usun siiski seda, mida vanemad on mulle kodus rääkinud.

Mismoodi võiksid Eesti inimesed tagantjärele meenutada tänavust aastat? Ametliku ajaloo kirjutavad teadagi võitjad, aga mis jääb inimeste mällu? Tugevatest tunnetest puudust pole olnud. Kui uus koalitsioon oli jõudnud mõnda aega ametis olla ja hoolega sõna võtta, tunnistas üks tuttav, et tunneb häbi. Ja ta ei jäänud ainukeseks. Korraga avastas nii mõnigi endas uudse tunde: eestlane olla on piinlik ja paha. Ent küllap on neidki, kellele just nüüd tundub: kui uhke ja hää!