Komisjoni peamine eesmärk on välja selgitada, kas Ratas ikka tegi kõik endast sõltuva, et maaeluministeeriumis toimuvale selgus tuua. Selgeid vastuseid pole siiani, kinnitab Raik.

Täna erakorraliselt korraldatud istungil päriti aru peaminister Rataselt, kes peale koosolekut ütles meediale: "Minu meelest oli sisuline ja tõsine arutelu ning komisjon sai kõikidele küsimustele vastuse."

Katri Raik aga tõdes peale koosolekut, et kõik küsimused ei saanud ammendatud ja täit selgust ja kindlust ei ole tänini.

"Arvan, et ei saagi olema. Ilmselt on mõistlik siit edasi minna ja uskuda peaministrit, et Eesti on õigusriik ja et meie prokuratuur ei ole poliitiliselt kallutatud," ütles Raik.

Tema sõnul jääb üheks mõistatuseks see, miks riigisekretäri aruandes ei olnud märgitud juba augustikuist kantsler Illar Lemetti ja riigisekretär Taimar Peterkopi vestlust, kus Lemetti kahtlustest teatas.

Raigi sõnul läheb komisjon antud teemaga edasi, esmaspäeval kohtutakse selleks ka kaitsepolitsei peadirektori Arnold Sinisaluga.

Me ei ole politsei ega prokuratuur, meil ei ole sellist pädevust. Meie võimalus on vajadusel saata edasi materjale õiguskaitseorganitele, mida ühel juhul oleme ka tienud.

Jüri Ratas ütles, et kohtumisel tõdeti, et õigusrikkumise tähele panemise korral tuleb koheselt õiguskaitseorganeid teavitada ja seda ta enda sõnul kiiremas korras ka tegi.

"Ma arvan, et võtsin üsna operatiivselt võtsin ühendust maaeluministriga, EKRE juhtpoliitikute, riigisekretäriga ja ametkonnaga. Seega me käitusime ja tegutsesime nii kiirelt kui võimalik ja selge on see, et infot tuli ka kiirelt kogu aeg peale," ütles Ratas.


Samas kinnitas Ratas, et ta ei ole huvi tundnud augustikuisel kohtumisel PRIA juhi Jaan Kallase lindistatud helisalvestise kohta, mis väidetavalt tõestab, et Mart Järvik survestas koos nõunik Maido Pajoga PRIA-t oma huvidest lähtuvalt.

"Mina ei ole seda salvestust kuulanud. Ei ole isegi seda kassetti näinud," ütles Ratas.

Õigupoolest oli ta viimaste seas, kes üldse kõnealusest salvestusest teada sai. "Kes on midagi salvestanud, minul konkreetselt ei ole seda infot, kes kui palju salvestas. Mina tean, et sellest on räägitud," ütles ta.

Kuid miks ikkagi alles novembris moodustati komisjon maaeluministri ümber toimuva kohta? "Ma arvan, et selleks hetkeks oli info kogunenud," ütles Ratas täna. "Loomulikult, automaatselt kui sain selle info, tekkisid küsimused. Mõni päev hiljem hakkasin eismesi vestlusi pidama," ütles Ratas.

Tuletame meelde, et Ratas sai Lemettilt info korruptsioonikahtluste kohta juba augustikuus. Nimelt pöördus Lemetti riigisekretäri poole, kes teavitas asjast ka peaministrit. Riigisekretär Peterkop soovitaski siis Lemettil prokuratuuri poole pöörduda.

22. novembril saatis Lemetti peaministrile pöördumise, kus mainis ka seda, et peaminister teab rohkem kui avalikkus. Ratas ütles täna, et ta pole nädala jooksul Lemettilt selle kohta aru pärinud ja ei tea, mida ta selle all ka mõtles.

"Ta on ju ise öelnud, et ta pöördub ka õiguskaitseorganite poole neis asjades, kus on rikkumine toimunud," ütles Ratas vähimatki huvi ise asjasse tundmata.

Ratas peab maaeluministeeriumis toimuva suurimaks õppetunniks seda, et ametnike ähvardamistele ei saa olla kohta. "Õppetund kõigile, et sellistele sekkumistele ja ametkonna ähvardamistele ei saa olla kohta - ametnikud on Eestis igal juhul kaitstud ja professionaalsed. Ja kui on midagi sellist tehtud, tuleb kohe pöörduda õiguskaitseorganite poole," ütles ta.