Kogu lugu algas sellest, et 2015. aasta juuni keskel nõudsid mitukümmend vangi toidujagaja väljavahetamist, sest vangidele ei sobinud tema seksuaalne orientatsioon.

Saamata oma tahtmist, otsustasid nad süüdistuse kohaselt protesti märgiks keelduda sellelt samalt "vale orientatsiooniga" kaasvangilt toitu vastu võtmast. Nad soovisid tungivalt toidujagaja väljavahetamist. Vangla neile vastu ei tulnud.

Toidujagaja vastu protestinutest mitte kõik ei saanud mässu korraldamise süüdistust. Kohtusse jõudis 18 vangi, kellest üks protsessi vältel suri.

Kogu punti süüdistati selles, et nad hakkasid 2015. aasta 23. juunil eelneval kokkuleppel kella 22.55 ajal üheaegselt oma kambrites aknaid lõhkuma.

Selleks olid nad eelnevalt valmistanud ette esemeid, nagu näiteks WC-poti loputuskasti kaanetükid, metallkruusid ja lusikad. Prokuratuuri süüdistuse kohaselt ei täidtnud nad ka vanglaametnike korraldusi lõhkumine lõpetada.

Prokuratuur hindas, et säärane tegevus tekitas kõrgendatud ohu vangla julgeolekule. "Olukorras, kus praktiliselt kogu osakonna kambrite aknad olid purustatud ja kinnipeetavad agressiivselt meelestatud ning varustatud vara lõhkumist ja vigastuste tekitamist võimaldavate esemetega, oli korra tagamiseks ja nõuetekohaste kinnipidamistingimuste taastamiseks vaja mobiliseerida osakonda täiendavalt ametnikke, rakendada laiaulatuslikult täiendavaid julgeolekumeetmeid ning teha koristus- ja remonditöid," seisis süüdistuses.

Kahju tekitasid küll vangid sellise tegevusega kõigest tuhande euro ligi, ent mitmed kambrid muudeti sellega elamiskõlbmatuks. Mäss sai toona ka kõvasti meedia tähelepanu.

Maakohus mõistis süüdi

Viru Maakohus otsustas mullu 20. septembril need 17 vangi süüdi mõista massilistes korratustes osalemises kinnipidamiskohas.

Vangid tunnistati täpsemalt süüdi kinnipidamiskohas selle sisekorra vastastes toimingutes osalemises. Kümme süüdistatavat said karistuseks kuus kuud vangistust ning liitkaristused seoses nende varasemate kuritegudega. Süüdistatavatele, kes olid tekitatud kahju hüvitanud või enda tegu kahetsenud, mõistis kohus rahalise karistuse tingimisi.

Süüdimõistetud aga ei jätnud jonni ja esitasid ringkonnakohtule apellatsiooni, kus heideti kohtuotsusele ette mitmeid asju.

Ringkonnakohus ei pidanud tegu raskeks

Ringkonnakohus otsustas aga nüüd esmaspäeval, et mehed tuleb õigeks mõista, sest tehtud tegu ei vasta kuidagi paragrahvile.

Nimelt hindas ringkonnakohus maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusi arvesse võttes, et kambriakende lõhkumisega kaasnenud oht vangla julgeolekule ei olnud piisavalt konkreetne, vahetu ja intensiivne.

Kohus tõi põhjendusteks näiteks veel selle, et antud korratuse puhul ei saa rääkida selle massilisusest. Kui maakohus leidis, et tegemist oli "massilise korratusega" seetõttu, et seal osales 17 kinnipeetavat ja aken lõhuti kümnes kambris, siis ringkonnakohus tõi välja, et ehkki akende lõhkujaid oli palju, ei saa jätta tähelepanuta, et kinnipeetavad olid üksteisest eraldatud, paiknedes ühe- või kahekaupa.

Lisaks pidas kohus oluliseks seda, et ühegi inimese elu ega tervis ei seatud tegevusega ohtu. Ükski süüdistatav ei üritanud isegi kasutada vägivalda kellegi suhtes. Ka vanglateenistujad olid tunnistustes kinnitanud, et kedagi ei rünnatud ega ähvardatud.

Veel oli argumendiks ka see, et akende lõhkumine ei tekitanud ühelegi kinnipeetavale põgenemisvõimalust, sest akendel olid ees ka trellid.

Õigeksmõistva otsuse põhjendusena toob ringkonnakohtu kolleegium veel välja ka selle, et tekitatud varaline kahju oli tagasihoidlik - kokku 1075 euro ligi. See summa jäi nüüd vangla enda kanda.

Protsessi üle 70 000 euro suurused menetluskulud hüvitab riik. Kui just prokuratuur 30 päeva jooksul otsust edasi ei kaeba.