Esiteks on võetud sihikule tunnustatud kalatööstuse tehas M.V.Wool, mis on 25 aasta jooksul näidanud, et Eesti oma tööstus on võimeline olema maailmatasemel, olema tulu- ja kvaliteetset toodangut toov ettevõte. See, et tooraines on leitud listeeria, näitab, et kontroll ja valvsus on olemas. Keegi ei süvene sellesse, et ükski tehase bakterioloogiline näitaja ei ole isegi ligilähedane rangetele EL kehtestatud normidele ja on sellest mitmekordselt väiksem. Nulltolerants, mis on poliitikute poolt välja hõigatud, on pehmelt öeldes asjatundmatu, sest normid sõltuvalt toodangu töötlemise etappidest. Igas tootmise etapis on oma kontroll ja normid. Isegi valmistoodang, mis ei ole läbinud kuumtöötlust, ei saa olla steriilne, kuid ta on ohutu õige säilitamise ja „parim enne" reeglite kinnipidamisel. Värske uudis, et tehase kogu firma tegevus on sisuliselt peatatud ja kogu laoseis tahetakse hävitada, on pretsedenditu oma rumaluse ja ebaõigluse poolest.


Võrdse kohtlemise printsiip on sootuks ära unustatud, õigemini ignoreeritud. Meil on kümneid teisi kalatööstusi, kauplusi ja väikeettevõtjaid, kelleni VTA range kontroll pole jõudnud ja paistab, et ei kavatsegi jõuda. Selle asemel nokitakse ühte tööstust, mis on niigi juba nahast välja pugemas, et veel ja veel oma niigi ranget tootmisrežiimi karmistada. Proovide võtmise statistika ütleb meile ausalt, kelle väravasse palli taotakse. 85% kogu vabariigi proovidest (209 proovi 245-st) on võetud M.V.Wooli tehasest. Ma ei ole vandenõuteooriate pooldaja, kuid tahtmatult poeb pähe kõlvatu konkurentsi mõte. Tänane värske uudis, et on leitud listeeriabakter ühes lihatööstuses, tundub esimese pääsukesena, sest laiaulatuslik uuring kõikides toiduainete tööstustes ja poekettides toob meile veel palju üllatusi. Partnerite silmapilkne põgenemine antud lihatööstuse nagu katku eest ei ole lahendus, vaid hüsteeriline reaktsioon, mis on üleüldise listeeria hüsteeria tagajärg. Kui nii edasi läheb, siis varsti võib tekkida kaos ja toiduainete tööstuse kollaps.


Kogu infotulv oli suunatud ainut ühe kõrge ametniku vastu. Maaeluminister sai vastu päid ja jalgu, kahas teiste pattudega kaotas ka koha. Tegelikult see minister peab vastutama ainult tootmispoole eest, listeeria levik inimeste seas, puhangute või isegi epideemia tõkestamine ei ole maaeluministri pädevuses. Sellega peab tegelema sotsiaalministeerium oma ministri ja ametnikega. Ilmselt nad on sootuks unustanud, või ei teadnudki, et sotsiaalministeerium oli omal ajal loodud sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi liitmisega. Paistab, et tervise osa on tänaseks päris ära kukkunud. Terviseameti tagasihoidlik vaikimine on samuti arusaamatu, sest just see institutsioon on loodud meie tervise kaitseks nakkushaiguste eest.


Seoses sellega, et tervishoiusüsteem distantseerus probleemist täielikult, siis epidemioloogiliste küsimustega hakkasid innukalt tegelema ajakirjanikud. Mina tegelikult väga armastan ajakirjanikke, sest nad pole ükskõiksed, on uudishimulikud ja ei löö risti ette ühegi ülemuse ees. Kuid kolmekümneaastane kogemus töös massimeediaga on mind õpetanud, et ajakirjanikule peab andma adekvaatse, ausa ja arusaadava informatsiooni ja soovitav on alati enne avaldamist materjaliga tutvuda, et kahetsusväärsed vead sisse ei hiiliks. Kui sellist asjatundjate informatsiooni ei tule, hakkavad ajakirjanikud ise juurdlema. Kuid tantsija ei saa veatult klaverit mängida ega insener kirurgilist lõikust teha. Tulemus võib olla väga dramaatiline. Nii juhtus ka praegu. Pealtnägija saadet tsiteerivad kõik, kes viitsivad ja kordavad ränki vigu, mis saates olid tehtud. Ajakirjanik ei saa teha epidemioloogilist uuringut ja oma suva järgi seostada viie aasta tagust imiku surma M.V.Wooli tehasega. Samad suvalised järeldused oli teinud ka tunnustatud ajakirjanik Vahur Kersna oma haigusest rääkides ja värskem näide - austatud Vilja Kiisler, kes nõudis M.V.Wooli esindajalt vabandust ja kaastunde avaldust kõikide listerioosi tõttu hukkunud omaste ja isegi selle vaese aastatetaguse vastsündinu ees. Ei saa nõuda vastutust ja vabandust tegude eest, mis ei ole ei uuritud ega tõestatud. Mitte ükski listerioosijuhus seda enam surmaga lõppenud juhus pole epidemioloogiliselt uuritud ja tõetatud konkreetne nakkusallikas.


Viimane verstapost ja vist kõige tähtsam. Mis on meie eesmärk seoses listerioosiga? Kõik need tööstuste ja kaupluste kontrollid on tähtsad, eriti kui nad on ausad ja järgivad võrdset kohtlemist. Kuid kõige tähtsam on see, et tänaseni meil ei ole olnud ühtegi puhangut ega epideemiat. See tähendab, et on viimane aeg alustada laiaulatusliku listerioosi ennetamisega. Kõik meditsiinitöötajad, kes on kohustatud inimesi valgustama, peavad jalad kõhu alt välja võtma ja igal nurgal, igas lehes, iga päev raadios ja televisioonis seletama inimestele, mis nad peavad tegema, et mitte haigeks jääda. See ei ole hirmutamine. Hirmu ajas rahvale nahka kõik see eelnev vastutustundetu listeeria hüsteeria.

Haiguse vältimise reeglid on väga lihtsad:


Kui ostad toitu, mis ei ole kuumtöödeldud (mitte ainult kala, vaid ka liha, piimasaadused, juur- ja puuviljade segud jms), vaata säilivusaega ja järgi täpselt säilitamise, näiteks säilitustemperatuurist kinni pidamise nõudeid. Kui ei raatsi aja ületanud toidu ära visata, keeda, prae või pista ahju!


Korrasta ja puhasta oma külmkapp, kõik toiduained paiguta vanade heade sanitaarnormide järgi: eraldi riiulil valmistoidud, eraldi toores liha, kala jms. Sama käib ka sügavkülma riiulite kohta.


Ära kasuta puust lõikelauda, ohutum on plastik. Kui sul ei ole eraldi lõikelauda toore ja valmistoidu jaoks, siis iga kord pese lõikelaud hoolikalt pesemisvahendiga.


Kui sa oled rase või eakas või mingi immuunpuudulikkusega (vähiravi, HIV, muud põhjused) siis ära kasuta kuumtöötlemata toitu. See kaotus ei ole nii suur, kui haigus ise.


Kui kalaisu on suur, aga hirm veel suurem, siis osta, küpseta, prae või tee kalasuppi ja ole terve ja õnnelik!