Meie naaberriikidest läheb paremini Soomel: seal kogeb igas kuus vähemalt mõne korra kiusamist 18% lapsi, sageli kiusatavaid on 6%. Lätis on lood kehvemad: seal kogeb igal kuul kiusamist 35% õpilasi, sageli kiusatakse 11%.

OECD riikide keskmiselt kiusatakse koolis pidevalt ligi veerandit lapsi täpsemalt 23%, seega oleme OECD keskmisega sisuliselt samal pulgal.

Eesti tulemused ei ole võrreldes eelmise PISA uuringuga ehk viimase kolme aastaga muutunud. Ka toona kurtis kiusamist ligi veerand lastest ja sageli kiusatavaid oli ligi kümme protsenti.

PISA testi taustaküsimustikus on kolm otseselt koolikiusamisega seonduvat plokki. Üks puudutab õpilaste omavahelist vaimset ja füüsilist vägivalda, teine õpetajate ebaõiglast käitumist õpilaste suhtes ning kolmas, kuidas õpilane koolis ennast tunneb.

Koolis ettetuleva kiusamise määra kindlaks tegemiseks esitati PISA uuringu raames õpilastele järgmised väited: 1. kaasõpilased norisid minu kallal, 2. kaasõpilased ei võtnud mind meelega kampa, 3. kaasõpilased narrisid mind, 4. kaasõpilased naersid mu üle, 5. kaasõpilased ähvardasid mind, 6. kaasõpilased võtsid ära või lõhkusid mu asju, 7. kaasõpilased lõid või tõukasid mind, 8. kaasõpilased levitasid minu kohta inetuid kuulujutte. Õpilased said vastata, kui tihti tuleb neid loetletud tegevusi nendega koolis ette. Vastusevariandid olid: kunagi või peaaegu mitte kunagi, üks kord aastas, üks kord kuus, kord nädalas või tihedamini.


Eesti andmete põhjal olid kõige levinumad kiusamisviisid, mida õpilased tajusid: „kaasõpilased naersid mu üle“ ja „kaasõpilased narrisid mind“. Kõige vähelevinum kiusamisviis oli ähvardamine, samuti asjade ära võtmine ja tõukamine.

Kiusamine on paraku sõltuvuses majanduslikust olukorrast. OECD keskmine näitab, et koolides, mille õpilaste keskmine sotsiaalmajanduslik tase oli kõrgem, esines kiusamist vähem kui vähemkindlustatud perede laste enamusega koolides. Tõsi see erineb riigiti, kuid paistis silma näiteks Rumeenia ja Ungari puhul. Värske PISA uuring näitab, et linna- ja maakoolide kiusamine on enamvähem võrdne.

Immigrantide osakaal koolis ja kiusamise tase ei ole omavahel seotud. Väikest korrelatsiooni võõrpäritolu laste osakaalu ja kiusamise vahel oli näha vaid 14 riigis: märgatav oli seos näiteks Bulgaarias ja Taimaal.

Võrreldes eelmise, 2015. aasta PISA uuringuga on kiusamist rohkem. OECD keskmisena kasvas kiusamine nelja protsendi võrra, aga mõnedes riikides näiteks Kreekas, Brasiilias ja Kolumbias kasvas kiusamine lausa kümne protsendi võrra.

PISA uuring ei käsitlenud küberkiusamist eraldi küsimusega, kuid kaude üht-teist siiski selgub. Nimelt küsiti lastelt nende internetikasutuse sageduse kohta. Kui viia vastused kiusatuse ja netikasutuse kohta kokku, ilmneb, et kiusatus on korrelatsioonis netikasutuse kasvuga: 28% end väga sagedasteks netikasutajateks pidanud lastest tunnistasid ka, et kogevad kiusamist mitu korda kuus.

Koolikiusamine mõjutab õpitulemusi. Nii PISA 2015 kui ka PISA 2018 uuringud näitavad, et kehvemate õpitulemustega lapsed on sagedamini kiusatavad. PISA lugemistesti tulemusi kiusamise mõõdikuga kokku pannes selgub, et OECD keskmisena koges väga heade õppurite seas kiusamist 25%, aga kehvemate tulemustega lastest kiusati 31%.

Koolikiusamine ei ole univesaalne nähtus: Bruneis, Dominikaani vabariigis, Markokos, Filipiinildel ja Indoneesias ütles pea 40% õpilastest, et neid kiusatakse kuu jooksul mitu korda. Seevastu Lõuna-Koreas, Hollandis, Portugalis ja Hiina Taipeis tunnistas sama vaid 15%.


Enim levinud on suuline kiusamine: teise üle nalja heitmine või kuulujuttude levitamine. Kõige vähem levinud on füüsline ründamine. 

Nüansina ilmneb, et suhtumine asjadesse on erinev: näiteks Aserbaidžaanis, Indoneesias, Jordaanias ja veel mõneski riigis on teiselt lapselt asjade ära võtmine või nende purustamine levinud kiusamise vorm, kuid Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Hollandis tehti seda vaid 3% juhtudest.

Mõistagi mõjutab kiusamine laste heaolu. Uuring näitas, et sageli kiusatavatest lastest keskmiselt 30% pidas end õnnelikuks, aga vaid harva kiusamist kogenud lastest 42%.