Eesti Päevaleht kirjutas täna, kuidas SEB pank on hakanud Eesti klientidelt välja nõudma ennustusi oma kontodel tulevikus toimuva kohta. Tahetakse teada keskmisi laekumisi, sularahakäivet, kõiki laekumiste allikaid ja riike, mille vahel raha liigutatakse.

Tagatipuks läheb SEB nii kaugele, et nõuab teadmata pikkusega ettenähtavas tulevikus saadavate päranduste prognoosimist, mis eeldab, et klient ennustab, kes tema lähedastest võiks hakata siit ilmast lahkuma, et ikka SEB saaks oma andmed kätte.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk tõdes, et see, kuidas pangad klientidega seotud riske hindavad ja vajalikke hoolsusmeetmeid rakendavad ning mida oma klientide käest selle raames küsivad, on suuresti iga kohustatud isiku kujundada.

Samas leidis ta, et SEB poolt päranduse ootamise ülesandmist puudutav küsimus võib segadust külvata küll.

„Mis puudutab pärandiga seonduvat, siis mitmel pool Euroopas on üsna tavapärane, et suurema pärandi puhul ei lähe pärand kohe pärijale üle, vaid moodustub päranditomp, millest pärija või pärijad saavad aastate jooksul regulaarseid makseid. Sellises olukorras on kindlasti asjakohane, kui klient saab oma kontole laekuvate maksete allikana nimetada pärandust,“ sõnas Põrk.

Paraku pole Eestis taolised iga kuu pärandusest saadavad maksed sugugi mitte tavapärane ja võib seega jääda arusaamatuks. „Eestis on selline praktika vähem levinud, mistõttu võib selline küsimus tõesti segadust tekitada,“ nõustus Põrk.