Keskerakonna, Isamaa ja EKRE fraktsioonide koostatud uus ravimiseaduse eelnõu peatab apteegireformi ehk tühistab kõik plaanitud piirangud.

"Täna ajakirjanduses avaldatud seaduseelnõu kavand on riigikogu fraktsioonide esindajate koostatud tööversioon, mille osas ei ole koalitsioonis konsensust," sõnas Kiik. Ta lisas, et koalitsiooni töörühm on apteegireformi korduvalt arutanud ja vastavad diskussioonid jätkuvad ka edaspidi.

Sotsiaalminister kinnitas, et toetab endiselt apteegireformi elluviimist: "Apteek on tervishoiuasutus, mitte pood. Patsientide ja rahvatervise huvid peavad olema tervishoius alati esikohal."

Kiik ütles, et riigikogu algatas 2014. ja 2015. aastal vastu võetud seadusemuudatustega apteegireformi patsientide ja rahvatervise huvides.

"Selle eesmärk on tõsta konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Ühtlasi paraneb nii ravimite kättesaadavus ning apteegiteenus integreeritakse selgemalt ülejäänud tervishoiusektoriga," selgitas ta.

"Eestis on 1. detsembri seisuga 215 apteeki, mis on osaliselt või täielikult proviisorite omandis, 180 nendest vastavad kõigile nõuetele. Need numbrid kinnitavad, et proviisorid oskavad, suudavad ja tahavad apteeke pidada. Seejuures tegutsevad proviisorite omanduses olevad apteegid peamiselt keerulisemates tingimustes maapiirkondades ning hulgimüüjad domineerivad suuremates linnades, kus kasumlikkus on kõrgem," lisas minister.

Riigi usaldusväärsus löögi all

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo ütles, et apteegireformi tagasikeeramine on vastutustundetu.

"Pelgan, et omandipiirangu kaotamine ei aita tagada ravimite hinna taskukohasust, sest lihtsa loogika kohaselt on ettevõtte ülesanne kasum ja selle tagamiseks mugavaim viis on omada samaaegselt nii hulgi- kui ka jaemüüki. Samuti ravimite valiku osas tekib olukord, kus on kihk valikuid teha pigem omaniku kui tarbija huvist ja vajadusest lähtuvalt. Pelgan, et valitsus ja riigikogu institutsioonidena kaotavad usaldusväärsust, tehes risti vastu käivaid otsuseid küsimuses, kus varasema otsuse tulemus ei ole saanud realiseeruda," ütles Riisalo.

Ta tõi välja, et reformile heidetakse ette apteekide sulgemise ohtu ja vähest uute proviisoromandis olevate apteekide teket, kuid kujunenud olukord ei ole olnud stabiilne väikeettevõtjatest proviisoritele, et riskida isiklike säästudega ning avada apteek. "Reformi tagasikeeramine tõestab, et neil oli õigus; tõestab sedagi, et riik ei ole usaldusväärne ja õiguskindlust ka vastuvõetud seaduse puhul tegelikult ei ole," ütles Riisalo.

Riisalo nentis, et tema jaoks ei tulnud koalitsiooni koostatud seaduseelnõu üllatusena.

"Kahjuks on see koalitsiooni erakondade käik ootuspärane alates hetkest, kui alustati laiapõhjalist kampaaniat sõnumiga: reformi jõustumisel enamik apteeke suletakse ja ravimid jäävad kättesaamatuks. Ootuspärane ka nende uudiste taustal, millised erakonnad on saanud toetust apteegiäri suurtegijalt Margus Linnamäelt. Apteegi reformi tagasipööramine paneb löögi alla riigi usaldusväärsuse, tõsiasi aga, et muudatuse algatajate erakonnad on saanud rahalist tuge suurima huviga osapoolelt, rikub täiendavalt nende koalitsioonipartnerite mainet," ütles ta.