"OSCE potentsiaal on eriti vajalik aktuaalsete humanitaarprobleemide lahendamisel. Las ma meenutan teile, et Lätis ja Eestis on endiselt olemas häbiväärne mittekodaniku nähtus," ütles Lavrov Slovakkias toimunud kohtumisel.

Samuti kohtumisel osalenud Eesti välisminister Urmas Reinsalu vastas ametivenna kriitikale oma kõnes: "Ma rõhutan vastusena lahkelt, et Eesti kodakondsusreeglid on asjakohased ja täielikus kooskõlas rahvusvaheliste normidega."

Pole esimene kord

See ei olnud Lavrovile esimene kord Eestit ja Lätit rünnata. Ta tegi sama - kusjuures veel täpselt samas sõnastuses - ka aastatagusel kohtumisel.

Ka oma 2018. aastat kokku võtval suurel pressikonverentsil pühendas Lavrov aega Eesti kritiseerimisele ning sõnas: „Ma leian põhimõtteliselt, et vene keele suhtes toimuv Eestis, Lätis on väga tõsised asjad, mis ei kaunista ei neid maid ega Euroopa Liitu ja NATO-t, mis muuseas ei positsioneeri end mitte ainult sõjalise alliansina, vaid ka demokraatia ühendusena."

Seejärel rääkis ta Eesti kodakondsuspoliitikat ning avaldas lootust, et et ühel või teisel kujul leitakse mittekodanike probleemile lahendus. "Siin peavad loomulikult rahvusvahelised struktuurid, eelkõige Euroopa Liit, OSCE, Euroopa Nõukogu, aga ka NATO mängima märksa aktiivsemat rolli,” lausus Lavrov.

Mõistagi pole Lavrov ainus kriitik. Kui välisminister Reinsalu teatas juulis, et on sügavalt mures, et ametivõimud vahistavad Moskvas vabade valimiste eest protestijaid ning kasutavad nende peal vägivalda, vastas Tallinnas asuv Vene saatkond ministri avaldusele Facebookis: "Hindame Eesti välisministri huvi meie riigi sisepoliitiliste sündmuste vastu, sh nende vastu, mis seonduvad eelseisvate Moskva linnaduuma valimistega." Seejärel avaldati postituses lootust, et "Eesti reageerib niisama tähelepanelikult rahvusvaheliste organisatsioonide arvukatele soovitustele, mis puudutavad 75 000 nn mittekodaniku valimisõigust."