Trammiliinide tasuvust analüüsinud Tallinna tehnikaülikooli transpordi planeerimise professor Dago Antov ütles Delfile, et Tallinna linnapiire ületavatest võimalikest liinidest võeti analüüsi alla neli suunda, mis üllatuslikult kõik tasuvaks osutusid.

See tähendab, et tulevikus võib tekkida võimalus Tallinnast trammiga pääseda läbi Lasnamäe Maardusse, läbi Pirita Viimsisse, läbi Õismäe Tabasallu ja mis kõige reaalsem - lennujaamani viiva trammitee pikendamine võiks tuua autodest ühistransporti ka Jüri ja Peetri inimesed.

Antovilegi üllatuseks kinnitas analüüs, et trammiliinide rajamisel on väga oluline mõju linna terviklikule liikluspildile. "Sisuliselt võibki öelda, et see on üks väheseid võimalikke ja reaalseid meetmeid, kuidas vähegi suurt pilti korda saada."

Dago Antov, milline oleks mõju neil Tallinna piire ületavatel liinidel?

Mida rohkem on ligipääsu- või ühendustee lähipiirkonnaga ummistunud, seda suurem on efekt. Trammi puhul - see ei istu ummikutes, tal on oma vöönd, oma prioriteet ja pääseb suurematest ummikutest mööda. Praegu on eelkõige rohkem juttu Viimsi ja Rae suunast, mis on lühemad ja lähemal olemaseolevale võrgustikule. Kui vaatame Tabasalu võrgustikku, siis see tähendaks trammiliini rajamist esmalt Õismäele ja sealt veel edasi.

Kõige lihtsam oleks siis alustada Viimsisse suunduvast liinist?

Viimsi elanikel ei ole tegelikult alternatiive. Maardu liin oleks ka lihtsam, aga see eeldab Lasnamäe trammiliini ajamist. Eelkõige need, mis täna on ummistunud.

Jüri ja Peetri samuti - nende eelis on see, et lennujaamani on juba trammiliin viidud ja sealt edasi ei ole enam nii raske edasi arendada. See on mõnevõrra lühem, väiksema maksumusega ja selle võrra ka tasuvam.

Kui juba trammiarenguid kavandama hakata, siis võiks kõigepealt silmas pidada seda lühemat perspektiivi.

Kuidas olukord Tallinna-siseste liinidega on? Oleks neidki juurde vaja?

Tallinna-siseseid võrke oli (analüüsis) päris palju. Üks tasuvamaid olekski see juba ligi 30 aastat tagasi rajama hakatud Lasnamäed ja kesklinna ühendav Laagna tee liin.

Üks asi on rääkida valdade ühendusest Tallinnaga, aga siis peaks töötama ka Tallinna-siseste suundadega. Neid on päris palju erinevaid variante.

Otseselt me tegelikult liine ei kujundanudki, et kas nüüd tramm hakkab Viimsist läbi kesklinna Mustamäele või Õismäele minema. Eelkõige analüüsisime, mis tänavad ja piirkonnad peaksid olema trammiliiniga üldse ühendanud. See on eelkõige suundade ja marsruutide tasuvusuuring, aga konkreetseid liine, peatusi või sagedusi ei ole paika pandud. See järgneb siis, kui otsused on tehtud ja hakkame täpsemalt vaatama, mis millegi külge satub.

Milliseid transpordivahendeid linnavälised liinid asendama hakkavad?

Eelkõige autot. Aga ühistranspordi puhul ka busse. Kui luua trammiliin, siis paralleelselt bussiliini sellisel kujul enam tööle jätta ei ole mõtet.

Sõiduautode puhul räägime ühenduse nõudlusest. Tegelesime matemaatiliste mudelitega - kui mingite piirkondade elanike nõudlus Tallinna või selle lähipiirkonda on olemas ja tramm annab olulise eelise, siis inimesed muudavadki oma liikumisharjumust ja hakkavad auto asemel kasutama väikest trammi. Eeldus ongi, et ületulijad autolt trammile oleksid need inimesed, kellele see annab ajalise võidu.

Praegu oli neli suunda vaatluse all. Kas ei olnud plaani ka veel laiemalt vaadata?

Praegu oli ülesanne nii püstitatud ja ei saa öelda, et seda oleks valesti tehtud. Need neli suunda on kõige perspektiivikamad, sest need piirkonnad on kiirelt kasvanud ja olulisel määral Tallinna linnapilti mõjutanud.

Teine asi on see, et kui ütleme ausalt, siis trammiliinide rajamine ei ole odav lõbu. Kui nende nelja suunagagi saaksime mõnekümne aastaga hakkama, oleks kõva sõna. See ei tähenda, et kunagi hiljem ei võiks veel arenguid toimuda. Aga paarikümne aasta perspektiivis - hea kui nende mõnegagi hakkama saaksime.

Aga linnal ja lähivaldadel peab olema hea koostöösoov kogu asi ära teha. Iga kilomeeter maksaks mõne miljoni, mis tähendab, et need miljonid peavad kuskilt tulema. Peab olema koostöö, nõudlus ja raha.

Tuli veel midagi üllatavat või huvitavat sellest analüüsist välja?

Minu jaoks oli üllatav, et kõik kaalutud variandid olid ka tasuvad. Selles me ei võinud ju algul kindlad olla.

Teiseks - et trammiliinide rajamisel on väga oluline mõju ka linna terviklikule liikluspildile. Sisuliselt võibki öelda, et see on üks väheseid võimalikke ja reaalseid meetmeid, kuidas vähegi seda suurt pilti korda saada.