Analüüsis vaadeldi nelja lähipiirkonda, kuhu Tallinnast võiks trammiliin ära tasuda. Selgus, et nii Tabasalu, Maardu, Rae ja Viimsi suunal tasuks kergrööbastee ära. Napilt tasuvuslävendi ületanud Maarduni Luts trammitee loomist tegelikult reaalseks ei pea.

"Kui Viimsi, Tabasalau, Jüri, Peetri ja Assaku piirkondades on näha väga tugevat ja planeeritavat arendustegevust, kus kõik viitab kasvule, siis Maardu puhul sellist arendustegevust näha ei ole," ütles Luts Delfile.

Teine probleem Maarduga on ühendusaja pikkus. "Kui teiste suundade puhul saime luua suhteliselt pika sirge lõigu trassil, kus kergrööbastransport saab liikuda suhteliselt kiiresti, sest tal on võimalik tippkiirusel sõita pikk lõik väheste peatustega, siis Maardu häda on selles, et trass liitub pika siseliiniga. Kuna Laagna teel on palju peatusi, siis see ühendusaeg Maardust Kesklinna ei ole kuigi palju parem tänasest bussiliiklusest," ütles Luts.

Maardus suunal on tema hinnangul mõistlikum lihtsalt bussiliiklust jõulisemalt arendada ja panna käima ekspress buss. "See potentsiaal on seal selgelt olemas," ütles Luts.

Viimsi ja Tabasalu suunal on potentsiaali trammiteele

Kõige rohkem tasuks analüüsi järgi trammiliini rajamine ära Viimsi ja Tabasalu suunal. Kristiine keskusest läbi Haabersti ringi Tabasalu keskuseni läheks ehitus maksma analüüsi järgi 58 miljonit eurot, Kadriorust Viimsini sama palju.

Kuna Viimsi ja Tabasalu piirkondades on näha väga tugevat arendustegevust ja kõik viitab elanikkonna kasvule, siis on need marsruudid ka kõige tasuvamad.

"Loomulikult oleme kasvu mudelis teinud mõistuspäraseid piiranguid. Kui võtaksime aluseks kõik detailplaneeringud, oleks tulemuseks Tallinna piirkonnas üle miljoni elaniku. See ei ole reaalne. Korrigeerisime tõenäosust, et asi absurdseks ei läheks," kirjeldas Luts.

Jüri suunal kasvataks trammitee efektiivsust tunnel

Juba lennujaamani pikendatud trammiliin annab hea eelduse pikendada trammitee Rae vallani, ent Lutsu sõnul poleks esialgu mõistlik seda päris Jürini viia, vaid piirduda tuleks Peetri või Assakuga.

Eelkõige seetõttu, et linnaäärsemate piirkondadena arenevad need kiiremini ja neis on näha rohkem elanikkonna kasvu kui Jüris endas. Lisaks läheks liin Lennujaamast Jürini maksma 66 miljonit eurot, mis on isegi Tabasalu liinist kallim.

Peetri suunal trammiliini ehitamise poolt räägib aga igipõline Tartu maantee piirkonna probleem. "Kui kogu Peetri ja Assaku kanti koliv elanikkond hakkab sõitma autodega, on meil Ülemiste piirkonnas väga tõsine liiklusprobleem," hoiatab Luts.

Kui seda probleemi trammiliiniga parandada, siis Lutsu sõnul saaks seda kõige efektiivsemalt lahendada nõnda, et Lennujaamast Lubja peatuseni sõites tuleks liin panna sõitma otse läbi Ülemiste liiklussõlme, vältides Majaka tänavat. Selleks tuleks aga ehitada tunnel.

"Selle häda on, et kuigi ta tõstaks plahvatuslikult [trammi] kasutatavust ja ühenduse aeg langeks oluliuselt, siis liiklkussõlmest saaks läbi ainult tunneliga," ütles Hint. "Kui me selle maa peale jätame, siis tramm istuks samamoodi koos muu liiklusega ummikus."

Analüüsi kohaselt võiks selle otseühenduse maksumuseks kujuneda 18 miljonit eurot. "Seegi hind on suhteliselt hinnanguline," rõhutab Luts. "Aga tegelikult see otseühendus oleks kasulik," kinnitab ta.

Hinnangulised ehituskulud kergrööbasteede loomisel
Kadriorg - Viimsi | 58 miljonit eurot

Lennujaam - Jüri | 66 miljonit eurot

Lennujaam - Lubja (otseühendus) | 18 miljonit eurot

Priisle - Maardu | 60 miljonit eurot

Kristiine keskus - Tabasalu keskus | 58 miljonit eurot