Haaveli kuritegelik minevik ulatub 2002. aastasse, mil ta alustas kinnistute väljapetmisega.

Esmakordselt kirjutasime Haavelist 2006. aastal, kui Harju maakohus määras talle kelmuse, dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise eest 8000-kroonise karistuse. Süüdistuse järgi läks Haavel 2004. aasta suvel Tallinnas 1922. aastal sündinud naise juurde, esitles end Oleviste kiriku juures tegutseva abistamisorganisatsiooni töötajana ja pakkus abi. Haavel lubas vanurile hankida kuuldeaparaadi ning küsis selleks enda kätte eaka naise passi. Mõne aja möödudes selgus, et Haavel oli käinud kannatanu passiga mobiilsideoperaatori kontoris ja dokumenti võltsides soetanud endale järelmaksuga mobiiltelefoni. Kuna naine kasutas tehingu tegemisel kannatanu passi, jäi maksekohustus vanurile.

2008. aastal astusid Haavel ja tema kaasosaline Vello Loit taas Harju maakohtu ette, sest neid süüdistati eakatelt inimestelt kinnisvara ja muu vara väljapetmises. Enne lõpliku kohtuotsust liideti kriminaalasjaga veel mitmeid kuriteoepisoode, kuid Haavel ja Loit end süüdi ei tunnistanud ja väitsid järjekindlalt, et inimesed ise tahtsid oma vara neile kinkida.

Otsuseni jõudis kohus 2010. aastal. Haavelile määrati karistuseks neli aastat vangistust, millest reaalselt tuli ära kanda kaks kuud. Sellega asi ei lõppenud. Haaveli advokaat vaidlustas karistuse, kuid see ei läinud soovitult - ringkonnakohus hoopis karmistas karistust. Nelja-aastasest tingimisi karistusest sai sama pikk reaalne vangistus.

Ent selle kõige taustal jõudis Haavel oma paturegistrit veelgi pikemaks muuta. Nimelt maskeeris Haavel end paruka ja prillidega ning kasutas nime Mirjam, tutvus 2010. aasta augustis Tallinnas üksi elava vanainimesega ning pakkus talle abi igapäevatoimetustes. Saades oma valdusesse vanuri pangakaardi koos PIN-koodiga võttis naine augusti lõpus kannatanu arvelt välja 54 000 krooni sularaha.

Viimaks, 2010. aasta sügisel otsustas ka riigikohus, et Haaveli koht on vangis. Haavel soovis oma süüasja uuesti läbi vaatamist ning 2012. aastal astus naine uuesti kohtu ette. Ka sel korral polnud tulemus Haavelit soosiv. Tema karistus pikenes kahe kuu võrra.

2012. aasta lõpus hakkas Harju maakohus arutama Haaveli ennetähtaegset vabastamist. Lõpuks, 2014. aasta märtsis vabastati Haavel ennetähtaegselt üheksa kuud enne karistusaja lõppu. Kohus võttis Haavelit enne tähtaega vanglast vabastades arvesse tema tervislikku seisundit ning asjaolu, et tema peres kasvab kolm alaealist last, ka uskus kohus, et Haavel on teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus olla seadusekuulekas.

Viimane ootus ei osutunud tõeks. Juba 2015. aastal astus ennast tundmatuseni muutunud Haavel jälle kohtu ette. Süüdistuse järgi pettis ta aastatel 2002-2005 välja neli kinnistut, kuus sülearvutit ja ühe mobiiltelefoni ning koos Raivo Palmrega (62) ühelt eakalt mehelt 400 000 krooni.

2017. aastal pidas politsei kinni eakatelt raha välja pressimises kahtlustatava Elois-Catherine Haaveli, endise nimega Liis Haavel. Kõigele lisaks kahtlustati naist identiteedivarguses. Ka selles mõistis kohus ta süüdi.

Viisist, kuidas Haavel eakatele külje alla puges, oleme kirjutanud SIIN.