Väga suur osa kliente võtab tarbimislaenu oma kodupangast kiirustades, ilma teistest pankadest võrdlevat pakkumist küsimata. Mina soovitan tarbimislaenu taotlejal küsida enne lepingu alla kirjutamist erinevaid pakkumisi, neid võrrelda ja siis esitada oma uurimise tulemused pangale. Konkureerivate pankade pakkumiste nägemine mõjub laenu andjale tavaliselt inspireerivalt, innustades teda intressinumbritega allapoole tulema.

Bigbank, kelle jaoks väikelaenud kujutavad märkimisväärset osa ärist, on ka varem kutsunud kõiki inimesi enne laenulepingu allkirjastamist küsima vähemalt kolme erinevat pakkumist.

Oma panuse tarbimislaenude kõrgele maksumusele annab ka Eestis kehtiv reklaamiseadus, mis ei võimalda pankadel laenutooteid ning nende tingimusi tutvustada. Seadusandja piirab niimoodi konkurentsi, vähendab uute turule tulijate võimalusi oma tooteid tutvustada. Inimene, kes näeb tänaval suurt reklaami asjast, mida ta vajab oma elu mugavamaks muutmiseks, on ostu rahastamise valikute tegemisel pandud justkui infosulgu.

Eestis on kolm ja pool korda kõrgemad ka eluasemelaenu intressid

Vaatamata madalatele sissetulekutele kuulub Eesti elukalliduselt Põhjalasse, sest maksame näiteks soomlastest kolm ja pool korda kõrgemaid eluasemelaenu intresse, mis muudab meid Euroopa kalleimate intressidega maaks.

Kui septembris väljastati Eestis eluasemelaene 127 miljoni euro väärtuses, siis see tähendab, et aastas maksavad eestlased selle eest intressi üle 3,3 miljoni euro, kuid soomlased maksaksid sama laenu eest 0,95 miljonit.

Kui eluasemelaenu intressid olid viimati euroalal ja Eestis sarnased 2016. aasta kevadtalvel (vastavalt 2,22 protsenti ja 2,23 protsenti), siis sealt edasi on intressitasemed teineteisest kaugenenud, jõudes tänaseks tasemetele 1,47 protsenti euroala keskmine ja 2,61 protsenti Eestis. Soome elamuasemelaenu intress on samal ajal 0,75 protsenti.

Nagu inimeste puhul tavatsetakse oma suhte hetkeseisu kommenteerida: „ Me oleme lihtsalt lahku kasvanud, ega muud siin ei olegi.“

Ka ettevõtete laenukulud on Eestis kõrged

Samalaadne lahku kasvamine ilmneb ka Eesti ettevõtete laenukulude osas. Septembris väljastatud laenude osas on euroala statistika järgnev. Eestis 3,57 protsenti, Soomes 1,93 protsenti ja euroala keskmine 1,54 protsenti. Räägime palju Eesti ettevõtete konkurentsivõimest Euroopas. Kui palkade osas võikski veel euroalas eelis olla, siis kahjuks finantskulud on üle kahe korra kõrgemad.