Arvan, et enamik konservatiive ikkagi tahtsid Brexitit. Aga hirm [leiboristide juhi] Jeremy Corbyni ees oli suur. Hämmastav on see, kuidas referendumist saadik on Brexiti tähendus muutunud. 2016. aasta referendumi järel oleks see võinud olla kõige pehmem Brexit. Kolme aastaga on see muutunud iseenesestmõistetavaks, et Brexit peab olema hard Brexit.

Kui suur roll oli ajalehtede esikülgedel, mis valimispäeval ütlevad, keda valida?


Arvan, et lehed nii väga tulemust ei mõjuta. Johnsoni kampaania kasutas väga aktiivselt sotsiaalmeediat, seal toimus päris kampaania. Sotsiaalmeediast korjati üles vanad võrgustikud Brexiti poolt hääletajatest, kellele suunati ka konservatiivide propaganda. „Get Brexit Done” on lihtne loosung. See kõlab hästi neile, kes on Brexitist tüdinud ja ei jaksa sellele enam mõelda.

Miks teised parteid ei suutnud uue referendumi ideed Brexiti-vastastele sama hästi müüa?