Laupäeval nimetas Eesti siseminister Mart Helme Soome peaminister Sanna Marinit "müüjatüdrukuks" ja võrdles praegust valitsust 1918. aasta punastega, kes soovivat Soome riiki lammutada.

Mart Helme on oma väidetega põhjustanud varemgi poliitilisi kriise, neist viimane oli alles paar nädalat tagasi, kui ta väitis, et Eesti valitsus koostab „Plaan B”-d, kuna NATO-le ei saa enam loota ja Soomegi olevat selle plaani osa.

Soome peaministri ja valitsuse solvamine oli aga ootamatu isegi Helme varasemat käitumist arvesse võttes. Eesti peaminister Jüri Ratas kiirustas Helme avaldusi tasandama ning opositsioonist kajasid nõudmised valitsus laiali saata. Helme vabandas esmaspäeval, väites et proovis hoopis tunnustada seda, kuidas madalalt sotsiaalselt staatuselt startinud isikud (nagu Soome peaminister) võivad saavutada poliitikas edu.

Helme väitis, et hoopis tema väljaütlemisist teatanud Eesti meedia moonutas tema sõnu ja kahjustas ise Soome ja Eesti suhteid. „Vabandan Soome peaministri ees, kui see arusaamatus on Soomes levinud," kõlas Helme vabandus.

Paljud Eesti poliitikud on Helme nimel soomlaste ees avalikult vabandust palunud. Eesti president Kersti Kaljulaid kahetses toimunut vestluses president Sauli Niinistöga. Esmaspäeval ütles Kaljulaid Postimehele, et Helme on ohuks oht Eesti rahvuslikule julgeolekule. "Viimase kuu jooksul on siseminister kaks korda sekkunud Eesti välispoliitikasse ja hakanud seda tugevalt kujundama," tõdeb Kaljulaid.

"Väikeriigi toimetulek geopoliitiliselt aktiivses piirkonnas sõltub suuresti sellest, kui palju partnereid ja liitlasi meil on," ütles president Postimehele.

Helme sõnul "tõstab Soome poliitiline olukord ihukarvad püsti". Peaminister Marin on tõepoolest Helme õudusunenäo kombinatsioon: ta on juhtival positsioonil noor naine, kes propageerib punarohelisi ja liberaalseid väärtusi. Kui Marin oleks veel ka sisserändaja, oleks vaenlase pilt täiuslik.

Marin ise kommenteeris Twitteris, et on uhke Soome üle, kus "vaesest perest pärit laps võib saada hea hariduse" ja poe kassapidajast võib saada peaminister.

Helme pahameel on aga rohkem seotud Marini soo ja väärtustega, mida ta esindab, mitte niivõrd tema töö või haridusliku taustaga.
Marini töökogemuse esile tõstmine oli ilmselt vaid 70-aastase Helme ettekääne Marini ründamiseks.

Huvitav oleks teada, mida Helme oleks öelnud, kui Marin oleks 34-aastane mees?

Sugu mängib olulist rolli selles, kuidas ekrelased inimesi ja nende tegusid hindavad. Kui president Kaljulaid protestis kevadel valitsuse ametisseastumise ajal EKRE poliitika vastu, nimetas Helme teda "emotsionaalselt üleskõetud naiseks".

EKRE liikmed usuvad, et nende poliitika ei ole naiste suhtes vaenulik, nad kutsuvad enda arvates austama traditsioonilisi soorolle: mehe kohus on olla isa, töötada ja kaitsta maad ning naise kohustus on olla ema.

Märtsis süüdistasid Mart Helme ja tema poeg, rahandusminister Martin Helme naisi abordilembuses ja naistearste „laste tapmises”. Peaminister Ratas vabandas Helme nimel kõigi naiste ja naistearstide ees.

Mais ütles Martin Helme, et lasteta 27-aastane naine on sotsiaalne probleem. Lasteta naine valetab endale, kui ta arvab, et on õnnelik, ütles Helme.

Lisaks leidis noorem Helme, et naistevastast vägivalda tuleks nimetada ainult vägivallaks, ilma et oleks konkreetselt mainitud sugu. Tema arvates pole sool mingit pistmist sellega, kas keegi on vägivalla ohver või mitte.

Eesti endine välisminister Keit Pentus-Rosimannus, opositsioonilise Reformierakonna parlamendirühma aseesimees, võrdsustas Helme kommentaarid naistevastase vägivallaga.

"Kui naisi pekstakse, verbaalselt või füüsiliselt, ei tohiks seda kummalgi pool lahte varjata," kirjutas Pentus-Rosimannus Facebookis ja kutsus Ratast üles otsima valitsusse uut siseministrit.

Kui EKRE-t süüdistatakse naistevaenulike vaadete levitamises, vastab partei tavaliselt, et see on „feministlik propaganda”.

EKRE parempopulistid väidavad end olevat kodumaa poolt, ent siseminister Helme kommentaarid rikuvad tõenäoliselt riigi suhted oma peamise partneriga - Soomega.

Peale kõike muud väljendas Helme Marinit vaenanud kommentaarides põlgust nn „lihtrahva” vastu. See on kummaline samm mehelt, kelle retoorika põhineb tavaliselt lihtrahva kaitsmisel eliidi vandenõude eest.

Tõepoolest, Helme elitaarne avaldus näitab, mil määral on populistlikud argumendid sageli vastuolus populistide esindatud väärtustega.

Märkimisväärne osa EKRE toetajatest on madala kvalifikatsiooniga inimesed. Partei üks peamisi poliitilisi eesmärke on takistada sisserännet Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest. EKRE sisserändepoliitikas on palju rassismi, seda varjatakse eesti töölisklassi kaitsmise vajaduse taha.

Nüüd tegi Helme oma toetajatele selgeks, et harimatud inimesed ei tohiks poliitikas osaleda. Vaevalt oli see sõnum, mida Ekre oma toetajatele edastada tahtis.