KULTUURIBIIT | Muusik Bert Prikenfeldi alias Bert on Beatsi playlist
Bert On Beatsi uus album "Ten" tähistab kümnendi möödumist produtsendi ja mixija Bert Prikenfeldi tantsumuusika projekti Bert On Beats tegemistes. Album on ühtlasi uue perioodi algus Bert On Beatsi helipildis - kui varasemalt võis artisti loomingus kuulda mõjutusi rohkem nüüdisaja Aafrika ja Brasiilia elektroonilisest tänavamuusikast ning rütmidest, siis uus album on suuresti inspireeritud düstoopilistest filmimaastikest, postapokalüptikast, technost ja elektrost.
Kuula Bert On Beats "Ten" albumit Spotifyst.
Bert ütleb ise oma muusikavaliku kohta nii:
Freddie Gibbs - Crime Pays
Kindlasti üks mu lemmik hip-hop artiste ja singleid sellel aastal. Freddie koostöö Malibiga kõlab ikka väga väga mõnusalt. Eriti värskendavalt mõjuvad ka Freddie viimased veidi ebatraditsionaalsed "räpivideod" mis moodustava justkui ühe pika jutustuse endise narkodiileri elust väljaspool metropolimelu. MONDAY-MONDAY!
Oskar Linnros - Hur Dom Än
Mõni aeg tagasi sai mu üheks kuulatumaks looks Oskar Linnorsi ja Daniel Adams-Ray – "Sitter på en dröm", sealt edasi jõudsin juba Linnorsi soolomaterjali juurde. Esialgu kuulasin ainult tema "Klappar och slag" nimlise albumi instrumntaal versiooni sest need endise hiphop artisti ja produtsendi poolt kokku pandud instrumentaalid olid hetke põhivoolus laiutava trapi ja 808 nõeluvate hättide vahele väga mõnus kuulamine. Algul hoidusin nö orginaale kuulamast sest kartsin, et vokaaliga versioonid rikuvad mingi võlu ära. Mul juhtub seda tihti, sest kuulan palju instrumentaalmusa mis algselt siiski mõeldud sõnadega kuulamiseks. Siis aga sattusin täitsa juhuslikult Hur Dom Än-i vokaalversiooni peale ja see sai sellel suvel üheks lemmikuks. See võidukas lugu mõjub värskelt nagu hommikul külmaveega pestud ülakeha. Ei kujuta ette, mida need rootslased söövad , asuvad nad ju ainult mõnesaja kilomeetri kaugusel aga alulukirjutamise ja produ teemas on nad meist ikka valgusaastate kaugusel. Just sellist popmuusikat tahaks ka rohkem eestis kuulda.
Faka - Uyang'khumbula
Mõtlesin, et lisan siia loetellu ka mõne Bert On Beatsi vanemast tegevusajast inspireeritud lingi. Fela Gucci ja Desire Marea ehk Faka on kultuuriliikumine mis hõlmab endas nii soundi, video kui ka fotokuntsti ning nad on ka Lõuna-Aafrika Vabariigi Black Queer Culture pioneerid. Vahel on nii, et muusika üksi ei pruugi ilma videota mõjusalt toimida ning siin just üks selline näide. Mu arust moodustab see video ja musa just selle õige tunnetuse kreisist post-koloniaal Aafrika elektroonilisest muusikast ja kultuuride segunemisest. Kindlasti mu üks mu viimase aja kwaito-house lemmikuid. Kõigil huvilistel tasub ka nende teisi lugusid ja eriti videomaterjali kontrollida.
Simulant - Optimal Flow
Ka üks mu viimase aja lemmikuid mida ikka ja jälle kuulan. Mõnusalt liimiselt , tõrvane ja savine tume elektro. Selle soovituse andis mulle Artur Lääts. Tänud. NB! Palun ilma suurte kõlariteta linki mitte näppida.
Jeremy Schmidt - Sentionauts
Nähtavasti võiksin sellist musa lõputult kuulata, ei tea kust see tuleb. Võibolla on see nõuka aja multifilmidest aga sellist vanakooli analoogsüntidega vürtsitatud filmimuusikat leiab minu playlistides väga tihti. See on filmi "Beyond the Black Rainbow" soundtrackilt üks eriti mõnus külmavärinaid tekitav kulgemine.
Tyler, The Creator - EARFQUAKE
Võibolla mitte minu kõige lemmikum lugu sellelt albumilt aga terve IGOR-i album on mu pleieris päris tihti tiksunud. Samuti üks selle aasta lemmikuid
Tim Hecker - Ravedeath 1972
Kui on miski teine sound ja või helimaastikud mida võiksin lõputult kodus kuulata siis see on umbes midagi sellist nagu Tim Hecker. Arhitektist techno ja dark ambienti artist, kelle loomingut soovitas mulle üks sõber. Sellised helimaastikud panevad mind alati vastuseid otsima küsimustele, kuidas üks või teine heli ja või tämber on saavutatud. Umbes sama on sci-fi filmides kõlavate maaväliste sound efektidega. Mis selle tekitas, kus on selle orginaal alge, kuidas seda sünteesiti, mis masin see oli, kas see oli üldse masin jne. Panen terve albumi lingi sest ühe loona ei tule mõju esile.
Atrium Carceri, Cities Last Broadcast, God Body Disconnect - The Other Lobby
Kuna ma käin aeg ajalt Viljandis ja õpetan Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia noori Helitehnolooge produtseerimis erialal siis tuleb ette pikemalt autoga sõita. Nii avastasingi, et seda aega on väga mõnus sisustada Klassikaraaiot kuulates. Sealt ma selle loo ka leidsin. Sealt edasi olen seda lugu ja tervet albumit väga mitmel korral oma õhtuses playlistis mängitanud. Miles to Midnight album on tumedama jazzi ja suitsuse noir-ambiendi piirimail kulgev "soundtrack" mis soovib kuulajale ette manada tegevust hotellis mis on kahe maailma vahele kinni jäänud ning kus peaosas tegutseb mineviku traumadest kannatav detektiiv. Peaaegu nagu Disco Elysium.
Labrinth - Forever
Sel suvel sattusin täiesti juhuslikult ühe seriaali peale Euphoria. Sealt edasi aga leidsin, et pea kogu selle seriaali muusika on teinud Labrinth. Tundub, et üks alahinnatumaid laulukirjutajad ja noori produtsente viimasel kümnendil. Ma võibolla polnud päris õige sihtgrupp seriaalile endale aga muusika osakond oli nii tugev, et kuulan seda siiani.
Vianney - je m'en vais (Biuhns Remix)
Kuulsin seda lugu ühel eelmise aasta mixtape-il ja otsisin seda orginaal esitajat päris pikalt. See vist on kõige juustusem lugu, mis mulle viimase paari kolme aasta jooksul meeldinud on. Õudne. Üheltpoolt väga imal ja õudsalt roosa aga teisalt mulle siin midagi väga meeldib. Mulle orinaal ei lähe kuidagi aga see minule tundmatu remixija on kuidagi väga hästi tabanud seda 80date digisüntidest ülekülvatud kitchi troopilist soundi. Loo lõpuks on selline tunne nagu oleks 4 minutit Ali Ekspressist ostetud kunstlilli kastnud aga jälle paned uue kannu täis.
Dense & Pika - Klank
Nähtavasti peaks technost täiesti eraldi lugude listi tegema ja tegelikult on ka nii, et kui vahel üks või teine lugu mingist mixist või dj setist välja kiskuda kaotab see oma mõju. Sellist soundi võiks kuulata vähemalt paari tundi järjest "in the mix", kus lood eraldi justkui kõik üheks sulanduvad. Aga no okei, võtame siis ühe. Dense & Pika on mu jaoks kuidagi hästi leidnud selle balansi helidisaini ja tumeda bassise groove-i vahel. Raputab, tolmutab, üllatab, paneb otsima uusi sounde ja inspireerib.
Aleksandr Zatsepin - "Tayna tretey planety"
Ma arvan, et Zatsepin on palju minuvanuseid post-sovjeti ajast pärit muusikainimesi mõjutanud nii ka mind. Nii ajukas kui see ka pole siis selle soundi ja kogu soundtrackiga on kokku võetud üsna suur osa minu lapsepõlvest pärit muusikamõjutusi. Kujutasin, ette, et kui raketiga kuule lennata siis kogu kosmos ongi sellist muusikat täis nagu see lugu või selle multika soundtrack. Selle video klipi avastasin aga alles hiljuti.
