Naised ja alkohol: mäletan, kuidas sõbranna segas endale pool üheksa hommikul viina­kokteili ja ütles, et parem rõõmus ja purjus kui kuri ja kaine ema

Kui lugusid sellest, kuidas mehed ja isad joovad, on kuuldud aasta­kümneid, siis naiste joomisharjumustest räägi­takse vähem – justkui oleks napsu­lembene naine suurem tabu kui mees. Ometi on naised minu ümber joonud nii kaua, kui mälu võtab. Ent kui palju on liiga palju?

Minu kriitilisim kogemus alkoholiga jääb keskkooli lõpuaastasse, mil mul tekkis joomisprobleemiga peigmees. Talvel jalutades pidi hõõgvein alati kaasas olema, sügisel parki minnes tuli plaskust stiilselt meeviina libistada ning kitarrigi oli kodus mõnusam tinistada, kui väike õlu kõrval. Ja loomulikult tohtis anti­biootikumi­kuuri esimesel ja viimasel päeval lubada endale väikese napsi! Kui algul püüdsin sellele kõigele vastu võidelda, siis lõpuks tundus lihtsam järele anda ja koos peikaga juua.

Nali lõppes, kui lahku läksime. Hiljem nägin mustri kordumist – kõik pruudid hakkasid koos temaga jooma. “See ei olnud isegi purju­joomine, vaid selline väike tipsutamine,” nentis üks, tõdedes, et “tipsutamine” võis vahel alata ka kell kümme hommikul...